PEALEHT | MINA | JOONISTUSED | MÕTTETERAD | ESSEED | LUULETUSED | t.A.T.u. | LOODUS
SEPAD | KANDID | UUED SEPAD | KARIKATUURID | HOROSKOOP | PAROODIAD | ANEKDOODID STEREOPILDID | NES | RAAMATUD | SEKS | LINGID | KÜLALISTERAAMAT | LOGIRAAMAT MÕTTETERAD Filosoofiahuvilisena
olen loetud raamatutest ja loendamatutest muudest allikatest välja
sõelunud hulganisti tarku ütlusi ja need kõik siia
kirja pannud. Kogu pole muidugi lõplik ja täieneb pidevalt.
Kuna armastuse kohta käivaid aforisme on teistest tunduvalt
rohkem, olen need eraldi välja sorteerinud.
VARIA
Ära nuta, kui see on lõppenud; naerata, et see üldse juhtus. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb.
Täiuslikkus saavutatakse mitte siis, kui pole enam midagi lisada,
vaid siis, kui pole enam midagi ära võtta.
Kui vigvam rapub, ära uksele klopi.
Armid meenutavad meile, et minevik oli päriselt.
Piinad pimeduses on see oht, mida ma pelgasin, ja see
ei hoidnud mind tagasi. Aga ma ei oleks tulnud, kui oleksin teadnud
rõõmu ja valguse ohtlikkust. Nüüd olen saanud oma kõige raskema haava
sellel lahkumisel. Mälestus ei ole see, mida süda ihkab. See on ainult
peegel, olgugi ta selge.
Valgus ei tähenda paratamatult "rõõmu". Kannatavad needki, kes elavad
valguses; liigne valgus põletab. Leek on tiibade vaenlane. Põleda lendu
katkestamata ongi ime, mis tähistab geeniust. Kui saate teadlikuks, kui
hakkate armastama, tekivad ka kannatused. Päev sünnib pisarais.
Valguselapsed nutavad, kasvõi pimeduses viibijate pärast. Keegi ei saa sind muuta kadedaks, vihaseks või ahneks - kui sa ei lase.
Silmapilkne ükskõik mille tegemine on tunduvalt etem, kui parim
võimalik tegutsemisviis, mis õnnestub välja mõelda alles mitu tundi
hiljem. Õnnelik on see, kes elab oma saatusega rahul olles. Et unenäod täituksid, tuleb ärgata. On mingi eriline kurbus, mis peitub saavutustes, teadmises, et kauaigatsetud eesmärk on lõpuks kätte võidetud ja elu peab nüüd minema uut rada.Arthur C. Clarke
Naerata ja see paneb inimesed huvi tundma, millest sa mõtled. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. Lapsikus on mehe juures peaaegu niisama loomulik nagu lapse juures. Asi pole selles, mida tead, vaid mida tõestada suudad. Miski pole võimatu, kui sa seda kujutleda suudad.
Kunagi ei otsustata gaselli üle nende lõvide järgi, kes talle kallale tungivad. Ükski teadmine pole midagi väärt, kui seda ei saa jagada.
Tiitel ei tee inimest ülikuks. Sa võid shaakalit
lõviks kutsuda, kuid ta jääb ikka shaakaliks. On vaja ebaõnne, et teada mis on õnn. Ära püüa olla suur mees, ole lihtsalt mees.
Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et
sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks.
Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik.
Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi.
Peaasi, et oleme elanud. Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles.
Inimene ei mõtle. Elu on unenägu ja tegelikult pole inimest üldse
olemas. Ükskord ärkab Suur Magaja, hõõrub silmad puhtaks ja kastab näo
külma vette.
Aega on lõputult. Aeg lõpeb meie surmaga ja pärast surma pole ajal mingit tähtsust. Kaugele ei jõua see, kes juba alguses teab, mida tahab. Meil on alati küllalt aega, kui me seda otstarbekalt kasutame. Lootus on kõige kasulikum ja kõige ohtlikum aare. Inimest ei pea hindama selle järgi, mida ta ei tea, vaid selle järgi, mida ta teab. Kõigist kaotatud päevist kaotatuim on see, mil pole naerdud. Sõna on õhk, ning ometi võib ta õigel hetkel öelduna maailma pahupidi pöörata. Kui sa ei proovi, ei saa sa kunagi teada. Iga mees valib oma tee.
Mistahes grupp on nõrgem kui üksik mees, kui neid pole just
treenitud perfektselt koos töötama.
Õnn seisneb võimaluses oma isu täis magada. Jätad korra tegemata, jätad ka edaspidi.
Mitte miski ei pane mõistust selgemini tööle kui teadmine, et sind homme hommikul puuakse.
Pole midagi hirmsamat kui liikumine seal, kus mingit liikumist ei tohiks olla.
Vedamine on silt, mille keskpärasus riputab geeniuse saavutuste külge.
Ka otsatult lihtne süsteem on oma olemuselt ettearvamatu.
Kõik, mis on täiesti ootamatu, võib ehmatada. Kuni uus olukord on läbi
analüüsimata, on kõige ohutum oletada halvimat. Kui kaua millestki väga unistada, siis võib unistus täituda.
Kui sul tuleb alla neelata mõru pill, siis tee seda nii kiiresti kui võimalik.
Alatistest kordaminekutest võrsub ettevaatamatus. Parim kättemaks on see, kui suudad oma solvajale mitte kätte maksta. Igavene elu võib tüütuks muutuda. Kaob kõik see, mida armastad. Kes tahab õppida, saab seda teha igal pool. Kõik tuleb kord selle juurde, kes oskab oodata. Karm on seadus, kuid siiski seadus. Kahest halvast tuleb alati valida väiksem! Kõiges tuleb kahelda! Rikas on see, kellele piisab sellest, mis tal on. Kes kaht jänest taga ajab, ei saa kumbagi kätte. Kuni kaalutleme, millal tuleks alustada, on juba hilja alustada. Vasta usaldusele usaldusega. Usalda, aga kontrolli. Pettuse varjamine on pettus. Vaenlaste kingitused ei ole kingitused. Andesta sageli teistele, mitte kunagi endale. Mida ei saa muuta, seda leevendab kannatlikkus. Paber kannatab kõike. Kirjapandu on jääv. Naerata maailmale ja maailm naeratab vastu. Kedagi ei karistata ühe ja sama kuriteo eest kaks korda. Ärgu olgu häbi öelda seda, millest ei ole häbi mõelda. Kes on kõikjal, see ei ole mitte kusagil. Iga algus on raske. Parem hilja kui mitte kunagi. Pärast tehtut on hilja aru pidada. Mida kirjutasin, seda kirjutasin. Tarkus ja ilu on harva ühendatud. Kõikide asjade algused on väikesed. Teadmine on jõud. Sõnad lendavad laiali, kirjapandu jääb. Silmad on hinge peegel. Tahet tuleb arvestada rohkem kui sõnu. Lihtsuses peitub võlu. Omapära on privileeg. Kes mõõga tõstab, see ka mõõga läbi sureb. Terve elu on üks valikute tegemine. Me kujundame oma reaalsuse ise. Tehtut ei saa enam olematuks teha. On asju maal ja taevas rohkem veel kui meie teadus unes näeb. Üksindus pole kunagi kellelegi halba teinud. Olemaks parim, pead võitma parimat.
Suure jõuga kaasneb suur vastutus. Alustatu tuleb lõpule viia. Oled süütu, kuni su süüd tõestatud pole. Ka üks inimene võib kõike muuta. Peida see nähtavasse kohta ja keegi ei leia seda. Kui sa tead, kui palju kell vale on, siis ta ei ole vale. Kurjuseta poleks headust, nii et peab olema hea olla mõnikord halb. Võidust ei piisa, kõik teised peavad kaotama. Hea laul paneb end ikka teist korda laulma. Et mõista, tuleb uskuda. Kõigel on põhjus, kuid mis põhjustas põhjuse? Inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine.
Kui sa natuke aega looduses veedad, oled tüki parem inimene.
Ei ole olemas midagi, millega inimesed toime ei tule, kui nad tõsiselt kätte võtavad.
Aja kohta ei tea keegi mitte midagi.
Teadmised on väärtusetud, kui neid ei rakendata.
Mõnikord ei tasu midagi südamesse võtta ega millegi eest võidelda.
Pole midagi rumalamat kui sallimatus.
Galaktika on liiga suur, et ükski olend seal üksi ja alasti seista võiks.
Kui midagi on tulemas, siis peab sellele vastu astuma.
See ongi universumi saladus - keegi, kellel pole ükskõik.
Igaühel on õigus jõllitada, keda iganes soovib.
Igal asjal on alati oma paik ja kõik peab asuma oma kohal, siis leiad
alati kergesti iga asja, mida sul juhtub vaja minema.
Me elame, et võita endale veel üks murelik päev.
Tõendid on väärtusetud, kui sa ise surnud oled.
Süüdlane põgeneb ka siis, kui teda taga ei aeta.
Huumorimeel on tegelikkusest osalise pääsemise meetod.
Haara nõgesest kõvasti kinni ja sellest saab kepp, millega peksta vaenlast.
Inimene, kes tunneb oma tulevikku kas või kõige väiksemaski ulatuses,
saab oma tegutsemises seda teadmist kasutada ning seetõttu muuta oma
tulevikku.
Masinad ei ole probleemide lahendamisel taiplikumad inimestest, ainult kiiremad. Mida kiirem algus, seda kiirem lõpp. Ära proovi olla see, kes sa pole. Kuniks elu, seniks lootust. Kiri ei punasta. Lugu ei lõpe kunagi. Tõde osutab iseendale. Tulevik algab meist. Kes ei tee midagi teistele, ei tee midagi ka iseendale. Ära raiska oma päevi püüdele neid pikendada. Mis on unistused väärt, kui neid ei teostata? Sünni eest tuleb maksta surmaga. Ei tohi mõistuse kaotamiseni mõelda. Muuda iga päev oluliseks. Õnn on teiste aitamine.
Täiuslik hullumeelsus ja täiuslik ettevaatus on üks ja seesama.
Uinuv mõistus sünnitab koletisi.
Pole mõtlemist ilma olemiseta, millest mõtlemine on.
Põhiliseks inimlikuks tarkuseks on teada, et ei teata. Olulise küsimuse püstitamine on hoopis raskem kui juba püstitatud viljakale küsimusele vastuse otsimine.
Nähtavate asjade ilusatena käsitlemine on tõene vaid
ühel või teisel määral, mitte kunagi aga
absoluutselt.
Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles. Matemaatilised väited kehtivad ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta.
Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte.
Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama
näilist jäljendust tõelisuseks.
Kui kõik on kangelased, pole seda mitte keegi.
Kui hoiad korras pisiasjad, siis suured korraldavad end ise. Ka võimatut missiooni tasub üritada, et avardada enda jaoks võimalikkuse piire.
Inimteadvus ongi ju tegelikult elekter.
Kirjanikud on tihtipeale oma loomingu halvimad hindajad.
Tuhandemiiline teekond algab ühest sammust.
Õnn on anekdoot. Isegi hea õnn on lihtsalt halb õnn, millel juuksed ära kammitud.
Lahkumistest sünnivad taaskohtumised.
Miks pilgata mehe nägu? Ta oleks valinud endale parema, kui olnuks võimalik.
Kui keegi on äsja avastanud enda jaoks uue naudingu, ei ole üllatav, et
esialgsele vaimustusele järgnevad süümepiinad ja kahetsus.
Vastuolud ja ebamäärasused on iga elava inimese vaieldamatu tunnus.
Õppida võibki ainult läbi üllatuste. Parem vaikida ja lollina näida kui midagi öelda ja seda kinnitada. Usaldus on nagu süütus, mille kaotad üks kord, kuid igaveseks.
See, mida inimeste kohta öeldakse, on nende elus, eriti aga nende
saatuses, sageli niisama tähtis kui see, mida nad teevad. Lihtsad asjad on kõige olulisemad. Miski oluline pole kunagi lihtne.
Ilu on niisama kasulik kui kasulikud asjad. Mõni eimiski tähendab rohkem kui paljud miskid. Vanemaid ei saa valida, sõpru saab. Pole oluline, mida sa teed, oluline on, kuidas. Vihmatants toimis, sest tantsimist lihtsalt ei lõpetatud enne, kui sadama hakkas.
Põrgu on kordamine.
Liiga palju improvisatsiooni tühjendab asjatult mõistust.
Raamatud on külmad ja kindlad sõbrad.
Keegi ei jälgi teiste tegevust niisuguse hoolega kui need, kellesse see ei puutu. Vali amet, mis sulle meeldib, ja sa ei pea elus päevagi töötama.
Sallitud pahe muutub headuse osaks. Kui on tahe, on ka tee. Kui tahad teisele midagi öelda, mõtle enne, kas selles on tõde, hädavajalikkus ja headus. Kui mitte, jäta parem ütlemata.
Rõõm, mida me valmistame meile armsatele inimestele, peegeldub meile
tagasi mitte nõrgenedes, nagu peegeldused tavaliselt, vaid muutub
veelgi säravamaks.
Elada võimatus kohas tähendab põgenikule pääsemist.
Kes on süvenenud mõtisklusse, pole tegevuseta.
Saatus ei viivita läbipääsu sulgemisega. Liigne
ettevaatlikkus viib mõnikord suuremasse ohtu kui hulljulgus.
Miski ei ängista südant nii nagu sümmeetria. Sest sümmeetria - see on
igavus, kuid igavuses kätkebki lein. Kui võib ette kujutada midagi
hirmsamat põrgust, kus kannatatakse, siis on see põrgu, kus tuntakse
igavust.
Inimene, kes põgeneb, ei tunne kunagi, et on piisavalt hästi varjatud. Näitleja peab vahel samal päeval, kui on saanud teate oma lähedase surmast, mängima komöödias peaosa.
Julgeda! Selle hinnaga saavutatakse progress.
Kuulsus sisaldab endas alati teatava hulga anarhiat. Vabadus pole mitte tegemine, vaid tegemata jätmine.
Progress ei teostu kunagi üheainsa etapi kaudu.
Inimesega kokku puutumata võib talle omistada igasuguseid täiuslikke omadusi.
Õigus on igavene. Õiguse protest vägivallaakti vastu ei vaiki kunagi.
Ka koletised on tundlikud.
Naised mängivad oma iluga nagu lapsed noaga - mõnikord haavavad nad sellega iseennast.
Teadmatus oma ilust on oivaline võlu.
Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja kaotab võime õitsele puhkeda. Unistused ei täitu iseenesest, need tuleb täide viia. Unistused võivad meil segada märkamast seda, mis on me ees. Mõned unistused on nii suured, et lähevad täide.
Seal, kus pole enam lootust, jääb üle vaid laul. Iga inimene, keda kohtad, teab midagi, mida sina ei tea. Õpi temalt. Nuusuta alati lilli, kui neist möödud. Õpi kuulama; vahel koputab võimalus väga vaikselt. Naerata tihti; see ei maksa midagi, kuid sel on hindamatu väärtus. Ära kunagi häbene siiraid pisaraid. Kui on tarvis mäkke ronida, ära arva, et ootamine mäge väiksemaks teeb. Ära raiska aega oodates, millal vaim peale tuleb; tegutse, ja vaim otsib su üles. Ära kunagi häbene naeru, mis liiga vali, või laulu, mis liiga rõõmus. Igaühele meeldib, kui teda kiidetakse. Otsi võimalusi, kuidas seda teha. Lühim tee pole alati parim. Näe inimeses teda ennast, mitte seda, mida teised sunnivad sind nägema. Ära kunagi arvusta seda, mida sa ei mõista.
Olla midagi väärt ja teada, kuidas seda välja
näidata, on olla kahekordselt midagi väärt. Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist.
Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes võib seda kasutada enda parandamiseks.
Räägi tõtt ja sul pole tarvis midagi meeles pidada. Kindlaim viis saavutada õnn enda jaoks, on otsida seda teiste jaoks. Ebaõnn ei saa sind kunagi kätte, kui oled kindlalt otsustanud edu saavutada. Juhus unistuse täitmiseks ei saabu kunagi - juhus on juba olemas.
Kõik tark on ju varem ära mõeldud, tuleb vaid üritada mõtelda uuesti. Me ise oleme enamiku meiega juhtuva põhjus. Nõuannet küsime siis, kui juba teame vastust, kuid ei taha sellest kuuldagi. Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata. Sa pole võitnud midagi, kuni sa pole võitnud iseennast. Hinnangutega on nagu kelladega - nad ei klapi kunagi täpselt, kuid siiski usub igaüks oma. Rumal on karta seda, mida ei saa vältida. Muutes suhtumist millessegi muudame ka selle mõju meile. Varanduse väärtus seisneb tema õiges kasutamises, mitte suuruses. Kaalu seda, mida öeldakse, mitte seda, kes ütleb. Suurtel hingedel on tahe, nõrkadel ainult soovid. Me kasvame iga kord, mil me ei kasuta ära teiste nõrkust. Keegi pole nii vaene, et tal midagi anda poleks. Inimene, kui tal on hea, mõtleb harva. Vahel võiks arvata, et kindlaim märk teiste intelligentsete olendite olemasolu kohta universumis on see, et keegi neist pole meiega ühendust võtnud. Ära kunagi esita küsimust, mille vastusest midagi ei sõltu. Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. Milleks kraapida varandusi nagu vargad või jagada neid nagu sotsialistid, kui võid neid ignoreerida nagu targad? Aega ei ole võimalik kokku hoida, aega saab vaid kasutada. Ei loe mitte see, mida ütled, vaid see, kuidas sinust aru saadakse. Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades. Kergelt saadut ei hinnata vääriliselt. Hõlpsam on oma põhimõtete eest võidelda, kui nende järgi elada. Üks küpsuse märke on võime tunda end mugavalt inimeste seas, kes meist erinevad. Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Igavad on need, kes võtavad meilt üksinduse, pakkumata seltsi. Iseloom on see, mida sa teed ja kuidas oled siis, kui keegi sind ei näe. Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi. Pole vähimatki tõestusmaterjali väitele, et elu on tõsine. Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks. Ainult piisavas pimeduses näeme tähti. Pole olemas kirega võrdset tuld, vihkamisega võrdset pahet ega rahuga võrdset õnne. Haamriga mehele paistab kõik naelana. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel tasuks meenutada, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Rahulolu seisneb teadmises, kuidas nautida olemasolevat ja kaotada igatsus asjade järgi, mis on meie haardeulatusest väljas. See, kes pole kunagi nõus teiste arvamusega, pole enamasti nõus ka oma arvamusega kuulduna teiste suust.
Inimene pole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea, kui teine
teab; kuid ta peab suurimaks võhiklikkuseks seda, kui teine ei tea,
mida tema teab.
Kui kaks inimest teevad üht ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamine sama mõttekas kui tule peale, mis põletab.
Kohalolek on enam kui siinviibimine; kui sinu puudumist ei
märgata, siis pole vahet, kas sa oled siin või mitte.
Laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse
mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. Ära kunagi naera kellegi unistuste üle.
Ainult kogu tõde on tõde, poolik tõde on vale.
On vaikimisi, mis valetavad.
Ei ole küllalt, kui ollakse õnnelik, peab olema ka rahul endaga.
Ei ole pöörasemat pillajat kui hoogusattunud ihnur ja pole
kohutavamat võitlejat kui hoogusattunud unistaja.
Hädaoht loob korra.
Kes ei vala pisaraid, ei saa kunagi nägijaks. Tuleb olla piisavalt iseseisev, et lubada endal olla mina ise; piisavalt vaba, et olla kellegagi seotud; piisavalt julge, et tunnistada oma hirme ja piisavalt tugev, et näidata välja oma nõrkusi. Teadmine pole koorem, vaid kingitus. Ole oma soovidega ettevaatlik - need võivad täituda.
Igaüks elab oma elu - parimal viisil, kuidas ta oskab. Keegi ei
ela selleks, et meile meeldida ja meie ootusi täita.
Mõne mängu põhiline reegel on mitte teada, et tegemist on mänguga.
Mitte müüdavad on enamasti need, keda kunagi pole tahetud osta.
Kui sa ei oleks alustanud, poleks sa kunagi teada saanud, mida ei tasu teha. Vea eitamine on kahekordne viga. Küsima peab ka siis, kui teame, et vastuseid pole. Kel on eesmärk, sel on kõik. Suurim trikk, mille saatan eales teinud on, on maailma veenmine selles, et teda ei ole olemas. Kui tahad midagi uut näha, siis käi läbikäidud radu. Oluline pole mitte mis sul on, vaid kes. Mõnikord on hetkeks päikesesse vaatamine väärt kogu ülejäänud eluks pimedaks jäämist.
Kõik, mida sa näed, kuuled või läbi elad ükskõik mil moel, on sulle
ainuomane. Sa lood universumi seda tajudes, seega on kõik universumis,
mida sa tajud, sulle ainuomane.
Elu tõusudele ja mõõnadele tuleb vastu astuda
harmoonia, mitte võitluse positsioonilt.
Ainus, mida me saame edukalt mõjutada, on meie suhtumine sellesse, mida elu meile pakub. Inimene rabeleb kogu elu, et jõuda redeli ülemisele pulgale ning lõpuks jõuabki, kuid avastab, et redel seisab vale seina najal.
Eesmärgid ei ole meie elu! Meie elu on praegune hetk!
Tuleta endale ikka ja jälle meelde, et oled küllalt hea.
Sa julged küll - jätta tegemata.
Pole midagi alaväärsemat kui töö, mis on tehtud
ülihästi, kuid mida poleks üldse olnud vaja teha.
Kui sa ei naudi seda, mida teed, siis raiskad oma aega.
Me oleme küllalt head. Ning keegi pole täiuslik. Isegi Buddhadel on oma halvad päevad.
Kõik, mis on tegemist väärt, on väärt, et teha seda halvasti.
Meie eesmärk on rõõmu tunda, mitte saavutada täiuslikkust.
Elustandardi parandamine tähendab tegelikult liikumist selle
poole, et me vajame vähem ja naudime rohkem.
Kui oleme andnud endast parima, võime tulemusi oodata rahuliku südamega. Kui hakkab sadama, ärge püüdke sadu peatada. Igasuguse toe kadudes saame aru, mis meile tegelikult tuge pakub.
Kui mõelda, kui ohtlik kõik on, pole tegelikult miski väga hirmutav!
Kõigest, mida me täna väga armastame, saab aja jooksul minevik.
Põhimõtteliselt ongi kõik juba kadunud. Nautige iga hetke, mis meile on
antud. Ärge lükake elu edasi.
Me ei pea rikkuste nautimiseks ootama vanakssaamist, me võime nautida neid igal päeval oma elus.
Homne päev ei ole teistmoodi kui tänane. Selle ajaga, kui me valmistume elama, saab elu läbi.
Praegu on ainus aeg, mis meil on.
Elades oma igapäevast elu peame aru saama, et mitte õnn ei tee meid
tänulikuks, vaid tänulikkus teeb meid õnnelikuks.
Kui me hakkame head otsima, läheb meie tähelepanu iseenesest halvalt ära.
Paljud käivad terve elu kalal, teadmata, et tegelikult pole see kala, mille peal nad väljas on.
Selle asemel, et vaadata, kuidas vaip meie jalge alt ära
tõmmatakse, võiksime õppida tantsima liikuval
vaibal.
Väljaspool meid ei ole olemas asja, mis
suudab täita meie tühjust, see saab olla ainult meis endis.
Me pole sündinud selleks, et säilitada oma positsioone. Samuti pole me
loodud täiuslikuks. Me oleme loodud triivima selles maailmas, mis meie
jalge all pidevalt muutub.
Pole tähtis, kui palju või
kui vähe me saavutame. Kui me selle peale rõõmust üles ei hüppa, pole
sellest ju mingit kasu.
Kui juba olla õnnetu, siis teha seda nautides.
Tegelikult tähendab kannatamatus usu puudumist.
Kui te muutute õiguse tagaajajaks ja hakkate hukka mõistma neid, kes ei
usu nagu teie, on see selge märk, et te pole õppetükke täielikult
omandanud.
Tehke hirmust hoolimata nii, nagu teile tundub õige!
Kui te pole viimasel ajal vigu teinud, olete teinud midagi valesti!
Pühendumine loob võimsa kiirgava energia, mis kutsub ellu
igasuguseid imesid teie sees ja teie ümber.
Teadmiste avardamine on ohtlik. Mees, kes peab oma kodulinna terveks
maailmaks, on õnnelikum sellest, kes ihaldab saada suuremaks, kui ta
eeldused lubavad.
Täiuslik inimene peab alati
säilitama külma ja rahuliku mõistuse ning ei tohi mitte kunagi lasta
kirge või mööduvat soovi häirida oma rahu.
Midagi
pole inimhingele piinarikkam sellest, kui pärast kiiret, kõiki tundeid
enda alla suruvat sündmustetulva saabub surnud tegevusetus ja selgus,
mis riisub hingest nii lootuse kui hirmu.
Ülemäärane
kurvastamine takistab edu ja rõõmu ning isegi igapäevaste ülesannete
täitmist, milleta ükski inimene pole ühiskondlikuks eluks kõlblik. Kui on valus, siis karjata; kui oled rõõmus, siis naerata.
Ülerahvastatud maailm on ideaalne koht üksiolemiseks.
Inimesed lähevad palju kaugemale soovist vältida seda, mida kardetakse, kui millegi omandamise ihast.
Kui oled nii osav, et oskad salakirja lugeda, siis tohidki teada, mida see sisaldab.
On levinud mentaliteet, et edukus tähendab häid eksamitulemusi ja
ülikooli pääsemist. Minu arust on olulisem, et inimene saab endaga
hakkama ja leiab enda jaoks elus olulise üles. Täiuslikkust on võimalik saavutada vaid ebatäiuslikkuse raamides. Kui last pidevalt ühes suunas lükata, tundub teine suund huvitavam. Ajalugu on valed, milles oleme kokku leppinud. Ei ole miskit kurvemat kui klouni pisarad. Me ei saa ära hoida seda, mida me ei saa ette ennustada. Lootmine ei ole rumal. Kui loodad häid asju, siis need juhtuvadki. Kunagi pole hilja otsast alustada. Heade poole valimine ei tee sinust veel kangelast. Aeg on targim nõustaja.
Paistab, et on olemas kirjutamata seadus, et kui on olemas 5 moodust
midagi teha, oled sa alati sunnitud valima selle mooduse, mida kõige
vähem tahad. Teadmatusest hullem on eksiarvamus informeeritusest.
Informatsioon on ainult nii väärtuslik, nagu on selle allikas.
Geenius tunnustab teist geeniust tingimusteta.
Kui Jumal on olemas, miks laseb ta meil kannatada? Ehkki teil on võim
sekkuda ja lapse valu ära hoida, eelistate te ju ilmutada oma armastust
sellega, et lasete tal oma eksimusest õppida?
Mõnikord
tähendab taevane ilmutus lihtsalt seda, et sa kohandad oma aju,
soovides kuulda seda, mida sinu süda juba teab.
Igaüks meist on Jumal. Igaüks meist teab kõike. Peame
ainult avama oma mõistuse iseenda tarkuse kuulmiseks.
Meie mõistus näeb mõnikord seda, mida süda soovib tõeks pidada.
See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsat surma
surra, küpsuse märk aga on see, kui ta tahab millegi nimel
tagasihoidlikult elada.
Akadeemiline haridus annab
sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema
kujutluse sa saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled
suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selge, millist
mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et
katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma
tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu.
Mõistmatu laps, kes jäljendab mängides oma isa, ei tee seda mitte
kurjade kavatsustega, vaid lihtsalt seetõttu, et on oma isa poeg.
Õndsusest ja rõõmsast elust on vähe kõneleda, enne kui
see otsa saab; ning kaunid ja imelised tööd ja esemed ei vaja üles
tähendamist, kuni silmad neid näevad, ning alles siis, kui need on ohus
või igaveseks purunenud, jõuavad need lauludesse. Me kukume selleks, et õpiksime püsti tõusma. Meid defineerib see, mida me teeme. Tõelised sõbrad on nagu hommikud. Sa ei saa neid kogu päevaks, ent võid alati kindel olla, et nad on olemas, kui üles ärkad. Homme, järgmisel nädalal, järgmisel aastal, igavesti. Kasvades õpime, et isegi see üksainus inimene, kes ei tohiks meid kunagi alt vedada, teeb seda ilmselt siiski. Me südamed murduvad ilmselt rohkem kui üks kord ja iga korraga on see raskem. Me tülitseme parima sõbraga. Me süüdistame uut armastust eelmise vigades. Me nutame, sest aeg lendab liig kiirelt ning lõpuks me kaotame kellegi, keda armastame. Nii et tee liiga palju fotosid, naera liiga palju ja armasta, nagu poleks kunagi haiget saanud, sest iga 60 sekundit pahurust on minut õnne, mida ei saa enam kunagi tagasi. Ära karda, et su elu lõppeb, karda, et see ei algagi. Mitmekesisus on eraldatuse tulemus. Hullumeelses maailmas paistab normaalne inimene hullumeelsena.
Kui hakkad lootma midagi, mida nii väga oled soovinud, siis katsud
tärganud lootust unustada, sest see on liiga ilus, et tõsi olla ning sa
oled varem ju nii mitmeid kordi petta saanud.
Nõnda nagu sõnade abil õigust saab mõista,
nii võib sõnadega ka nalja teha.
Kui teed end rumalamaks kui tegelikult oled, on selle asja juures kõige
hullem, et õige tihti sa rumalaks jäädki.
Orjana
elades sunnib sind kogu aeg tagant keegi teine ning üks jubedamaid
asju, mis juhtuda võib, on see, et kui sul enam käsutajat pole, kaotad
sa peaaegu kogu jõu, et ise end tagant sundida.
Kui teed heateo, siis on tasuks selle eest tavaliselt see, et sa pead tegema midagi veel raskemat ja paremat.
Õnnelik on see, kes noorena oma rumalusest teada saab.
Ära eal nori teise mehe kallal, kui ta sinust just tugevam pole. Sel juhul, palun väga.
Õiguse mõistmine ja halastus käiva käsikäes.
Kõik, milleks me enda arvates suutelised oleme, ja kõik, milleks me
suutelised oleme, ei ole päris üks ja seesama.
Üks paremaid mooduseid magama jääda on see, et uinumist üldse ei üritagi.
Teada, mis võinuks juhtuda, seda ei öelda mitte kellelegi, aga seda,
mis juhtuda võib, saab teada kes tahes, ja on vaid üks võimalus, kuidas
seda teada saada. Proovida tasub ikka.
Kes oma jõus ei kahtle, sellest võib arvata, et temast head valitsejat ei tule.
Ehkki keegi ei taha, et teda orjaks müüdaks, on ehk veelgi hullem olla
omamoodi peremeheta ori, keda keegi ei taha osta. Elu, mida tunneme, võib silmapilguga pea peale pöörduda. Kõik tõeliselt kurjad asjad saavad alguse süütusest. Oluline pole mitte see, mis maailmal sulle varuks on, vaid see, mida sina saad maailmale anda.
Intellektuaal on isik, kes on avastanud midagi huvitavamat kui seks. Tuli on loomult reetlik.
Nii Abraham Lincolni kui John Kennedy asepresidendi nimi oli Johnson;
nimedes Lincoln ja Kennedy on seitse tähte ja nad valiti ametisse
aastal, mille viimased numbrid olid 60. Mida kõik need kokkulangevused
tõendasid? Mitte kuraditki.
Sellised päevad on meile
määratud. Meie saame otsustada vaid selle üle, mida nende päevadega
teha, mis meile antud on.
Kes ei raatsi häda korral kallist asja ära visata, satub ahelaisse.
Asjad lähevad, nagu nad lähevad; ja pole põhjust neile vastu rutata.
Meile kõigile on ohtlikud sügavamad kunstid kui me ise valdame.
Põletatud käsi on parim õpetus. Pärast seda
läheb soovitus tule kohta otse südamesse.
Paljud, kes elavad, on surma väärt. Ja nii mõnedki, kes on surnud,
vääriksid elu. Suudad sa neile elu tagasi anda? Kui ei, siis ära pilla
nii kergekäeliselt ka surmaotsuseid õigluse nimel, värisedes omaenda
elu pärast. Isegi targad ei suuda kõiki tagajärgi ette näha.
Suured lood ei saa kunagi otsa, aga tegelased nendes tulevad ja
lähevad, kui nende osa on lõppenud.
On asju, millega on targem pihta hakata, kui neist keelduda, kuigi lõpp võib olla must.
Laulud kannavad nagu puudki vilja ainult omal ajal ja omal kombel; ja
mõnikord kuivavad nad igaveseks.
Kiirustav hoop läheb tihti eksi.
Hommik on õhtust targem ning öö muudab mõndagi mõtet.
Reetur võib reeta ennastki ja teha head seal, kus ta seda ei kavatse.
Meie ülesanne ei ole mitte valitseda kõiki maailma hoovusi, vaid muuta
paremaks neid aastaid, kuhu meid on pandud, juurida välja kurja neil
põldudel, mida meie tunneme, et meie järeltulijad võiksid harida puhast
maad. Milline ilm neil tuleb, see pole meie määrata.
Paljud tahavad ette teada, mida lauale pannakse; aga neile, kes on
pidusöögi valmistamisega vaeva näinud, meeldib oma saladust pidada;
sest imestus teeb kiidusõnad valjemaks.
Puu kasvab kõige paremini oma esiisade maal.
On haavu, mida ei saagi täielikult terveks ravida.
Tegelikult ei ole mingit tagasitulemist. Kuigi ma võin koju jõuda, ei
ole see enam seesama; sest mina ei ole seesama.
Kättemaksule kättemaksuga vastamisest pole kasu: see ei paranda midagi.
Ära ilmaski narrita elusat lohet.
Lootusetus on vaid nende jaoks, kes kahtlemata tee lõppu näevad.
Maailm meie ümber ei saa enam kunagi olema samasugune, nagu ta oli
vanasti, ega päikesepaiste säärane, nagu muiste.
Kõige pikemaks venib see töö, millega sa kunagi pihta ei hakka.
Sa võid midagi teada saada, ning olgu see hea või halb, võib see sulle
kasu tuua, aga võib ka mitte. Nägemine on ühtaegu hea ja ohtlik.
Kui jätta tunded oma elust välja, ei saa enam solvuda.
Ainus, mida tuleks jälgida, on see, et sa kellelegi teisele halba ei
teeks, aga kui see halb tuleb sellest, et sa tahad elada vabalt, tema
aga tunneb sinu üle mingit omandiõigust, siis see ei loe - kui ta ka
seeläbi kannatab.
Peab omama meelekindlust leppida
asjadega, mida ei saa muuta, julgust muuta asju, mida saab muuta, ja
tahet nende vahel vahet teha.
Ükskõik mis on päriselt
olemas, kui sellesse uskumise alus on see, et keegi pole tõestanud, et
seda pole olemas.
Tegude väärtus peitub
tegutsemises. Sinu väärtus kahaneb, kui sa loobud tahtest elu muuta ja
kogeda. Ent valikud on sinu ees: vali üks tee ja pühendu sellele kogu
hingest. Just tegude kaudu kindlustad sa endale uued lootused ja sihid.
Vaid sinu salajasimad soovid saavad sind edasi aidata.
Meie saatuseks ongi võimatut üritada ja hirmule vaatamata suuri tegusid
korda saata. See on meie kohus tuleviku ees.
Miski pole ohtlikum vaenlasest, kel pole midagi kaotada.
Keegi ei jõua maailmas kõigi lollidega vaielda.
Vaid kindlameelsed avastavad oma tõelise olemuse.
Inimese meeled on tema viimane varjupaik.
Mõnikord polegi vastuseid olemas.
Kui tahad siinsetest jõududest üle olla, ei tohi sa lasta
kellegi halvakspanul oma ettevõtmisi juhtida.
Ühtegi rassi ei tohiks valitseda keegi, kes ei vanane ega lahku troonilt.
Sõnad ei loe midagi, loevad vaid teod.
Kui ollakse noor, siis arvatakse ikka, et kõik kestab igavesti.
Liiga vara antud hoop on niisama halb kui sada miili möödalöödud hoop.
Iga asi tähendab ühtlasi ka midagi muud; kui kellelgi oleks käepärast
õige sõnaraamat, võiks ta kasvõi Loodust ennast lugeda.
Lootusel on tohutu võim.
Kui oled juba sadu aastaid elanud, siis tead, et varem või hiljem tuleb iga võimalus uuesti.
Me kõik allume ettemääratusele, kuid peame
käituma nii, nagu ei alluks, sest muidu heidame ahastusest hinge.
Ei saa muuta oma olemust, vaid ainult oma tegevust.
Me kõik vajame mingit laadi müüte. Lood peavad meid ajendama mõtlema
igavikulistel teemadel. Kui vanad lood seda ei tee, tuleb kirjutada
uusi.
See, et kõik toimub vaid sinu peas, ei tähenda, et see pole ehtne.
Õpetlastele on raske tõtt rääkida, kuna valest saaksid nad palju hõlpsamini aru.
Pingutades ei jõua kuhugi.
Kui valid ühe võimaluse paljudest, siis kustuvad kõik ülejäänud nagu
küünlad, justkui poleks neid olemas olnudki. Aga kõigi võimaluste
säilitamine tähendaks teha mitte midagi.
Võibolla ei
talita me iga kord õigesti sellepärast, et valesti talitamine paistab
ohtlikum ja me ei taha oma hirmu välja näidata, ja siis läheme ja teeme
just nimme valesti, kuna see on ohtlik. Hirmu varjamine on meie meelest
olulisem kui õige otsuse tegemine.
Igaühel peaks olema oma ülesanne täita, tähtis ja
auväärne töö, mida ta võiks uhkusega teha.
Me peame ehitama oma taevase vabariigi sinna, kus me ise oleme, sest meie jaoks ei ole mingit teist kohta.
Heaks ja kurjaks nimetatakse inimeste tegusid, mitte nende olemust. Me
saame öelda ainult nii, et see on hea tegu, kuna see aitab kedagi, või
too on kuri tegu, sest teeb kellelegi haiget. Inimesed on liiga
keerulised, et neile üheülbalisi silte kleepida.
Kui
tahad võimsat jõge teise sängi pöörata ning sul on käepärast vaid
üksainus kivike, siis tuleb see välja, kui asetad kivikese õigesse
kohta, nii et esimene väike veenire jookseb sinnapoole, aga mitte siiapoole.
On saatusi, millele isegi kõige vägevamad peavad alistuma.
Tööga saadud and on sügavam ja täiuslikum kui tasuta saadud and, ning
pealegi ei kao see kunagi ära, kui oled selle kord kätte võitnud.
Kujutlusvõime ei tähenda asjade väljamõtlemist. See on teatud viisil nägemine.
Mida tasub omada, selle nimel tasub ka tööd teha.
Olen varastanud ideid igast raamatust, mida olen kunagi lugenud.
Mina ise otsustan, mida ma tegema hakkan. Kui sina ennustad, et minu
töö on võitlemine või ravimine või maadeuurimine või ükskõik, mida sa
iganes silmas pidasid, siis mõtlen ma kogu aeg ainult selle peale, ja
kui ma tõesti seda tegema hakkan, siis põen selle pärast, et mul
justkui polnud valikut, ja kui ma seda ei tee, siis tunnen ennast
süüdi. Ükskõik, mida ma tegema hakkan, seda otsustan mina ja mitte
keegi teine.
Hirmumetsast härmametsa oli kolm kuud kõmpimist.
Kõhkleja kõndis kuus. Kahtleja ei jõudnud kohale
kunagi.
Mõnikord peab Osa hukkuma, et Tervik jääks kestma.
Leek üksnes ei soojenda, vaid ka põletab.
Tundmata jäävuse ja kaduvuse seadusi, teadmata kõiki elu ja surma
suhteid, ei saa rääkida midagi igitarka elust ja surmast.
Kui sa midagi kangesti ei vaja, saad selle suisa...
Nii ilus on, nii ülev on, kui mets põleb! Ilusam, ülevam on vaid siis, kui ta ei põle.
Ühe üleastumine võimendub hulgas ja saab valitsevaks.
Üksikul puul nagu üksikul inimesel on raske tormile vastu seista.
Kadakas on otsekui inimene: mida madalamale teda vaotada, seda ülemale ta tõuseb.
Lapse ilmaletulek teeb emale vähem valu kui tema varane kodunt lahkumine.
Teekond ei lõpe, tee lõpeb.
Kõige põnevam, kõige ülevam on see osa teekonnast, mil pole eesmärki.
Me ei jõua kohale, me vaid ligineme; meie ei leia, me vaid otsime.
Peab otsima kõikjalt, et leida vahel midagi.
Otsijatel, kes pole midagi kaotanud, koosneb maailm üksnes leidudest.
Looja osaks on oma loomingut hävitamata tunda valu tema pärast.
Kui tahad teada, kuhu edasi minna, pead teadma, kus sa oled.
Sündmused on nagu aastaajad: kas neid oodatakse või mitte - nad tulevad. Mõnikord me ei tee asju, mida tahame, et teised ei teaks, et me neid teha tahame.
Suutmatus asjadest loobuda teeb ahneks, ahnus aga on teeks tumedale
poolele ja seda hirmu tõttu kaotada asjad ja jõud, mida vajatakse. Isegi kõige väiksem valgus särab pimeduses. See ei saa kunagi läbi, ent täna on hea päev.
Läbi pimeduse võib jõuda valguse kätte.
Saatuse raudrüüs on alati pragu ja Hukatuse müürides mõra, kuni selle
täitumiseni, mida teie nimetate Lõpuks.
Inimene, kes oma hirmu eest pageb, võib avastada, et on leidnud otsetee sellega kohtumiseks.
Lein on tugeva meele ihumiskivi.
Kuidas saab andestada sellele, kes ei kahetse?
Kellegi jõuga paigal hoidmine võib ta meele murda.
Viivitus ei anna meile lootust juurde.
Kui kõik sõltub õnnest, peame sellele lootma.
Las kuningas valitseb oma koda, enne kui teiste oma parandama hakkab.
Kui paned osakese endast omavalmistatud asjadesse, pead jagama ka valu, mis neile osaks saab.
Kõrgemale ronimine on raske töö ning kõrgelt on lihtne kukkuda.
Ka oskaja käsi ja ustav süda võivad viltu
lüüa ning seda võib olla raskem taluda kui vaenlase
tehtut.
Võltslootus on hirmust ohtlikum.
Ka kõige väiksem võitude seast on ikkagi
võit, sõltumata sellest, mis pärast tuleb. Igale unenäole tuleb kord lõpp.
On olemas üks teooria, milles väidetakse, et kui keegi kunagi avastab,
mille jaoks täpselt universum on ja miks see just siin on, siis kaob
see silmapilkselt ning asendub millegi veel kummalisema ja
seletamatumaga. On olemas veel teinegi teooria, milles väidetakse, et
nii on kunagi juba juhtunud.
Reisijuht on lõplik. Reaalsus on tihti ebatäpne.
Pole paremat kaitset, kui üle pea tõmmatud tekk. Otsust teha on kerge, tegutseda seevastu raske. See, et sündmused omasoodu arenevad, on ju midagi niisugust, millega tuleb lihtsalt leppida. See on midagi niisugust, millega üks inimolend oleks juba ammu harjuma pidanud. Iga probleem võib olla maskeeringus võimalus. Kes tööd ei leia, see seda niiväga ei otsigi.
Sellel, kes ei mõista iseenda tähendust, pole tihti isiklikku väärikust.
Perekonnas kehtib pärisorjuslik kord.
Elu mõtet ei tohi samastada mingi kindla eesmärgiga, sest siis, kui
oleksime eesmärgi saavutanud, kaotaksime iga kord mõtte edasi
eksisteerida.
Ei tule leida, vaid luua õige tee.
Aru saada, kes me oleme, võime vaid selle kaudu, kes me ei ole.
Kui tahad õnnelik olla, siis ole seda.
Kõik on juba olemas, on vaja vaid välja valida.
Olukord omab just seda mõtet, mille me ise sellele anname.
Tarkus tuleb siis, kui inimene saab aru, et pole tähtis, mida ta teeb, vaid see, millises seisundis ta asub.
Ei ole midagi, mida peab tegema, peab lihtsalt olema.
Iga silmapilk meie elus on püha.
Tähtis on alati meeles pidada, et me ise meelitame ümbritsevaid inimesi
oma ellu ja nad mängivad neid rolle, mille meie neile määrasime.
Ei saa olla see, kes sa pole. Sa võid esineda kellegi teisena, kuid sa ei saa olla see, kes sa ei ole.
Kiirustav inimene jõuab alati valesse kohta.
Päeva rõõm saab alguse õigeaegsest ärkamisest.
Tänu on parim suhtlemise viis.
Vajadus ennustuse järele tekib ebakindlusest tuleviku suhtes -
tähendab, et midagi on teostamata tänases päevas.
Ei saa eitada oma ajalugu, oma juuri - see toob kaasa puu kuivamise.
Olen alati tundnud hirmu asjade ees, mis otsekohe tööle hakkavad.
Alati leidub teatav ring inimesi, kes lihtsalt vaidlemistahtest eitavad
kõike silmaganähtavat ja püüavad sellega kahandada niisuguste avastuste
tähtsust, mis oma väärtuse poolest nende silma riivavad. Ei saa eeldada täiuslikkust alles alustades. Rahuldatud uudishimu on surnud uudishimu. Raamatud muutuvad iga kord, kui neid loed. Kõik on uus, kuni sa ei ole näinud uuemat. Varjamine ja vassimine viivad iga suhte karile. Sinust ei saa enne juhti, kui sa oled kaotanud. Kõik teadmised on head siis, kui sul oma ajaga midagi mõistlikku peale hakata ei ole. Kui on, oled sunnitud tegema valikuid. Hea töö tegemise raskus seisneb selles, et sinu tööd ei võrrelda mitte teiste, vaid sinu enda eelnevate töödega; ning on võimatu teha igast tööst enda parim. Kui õnn uksele koputab, ei tohi sellele selga pöörata. Muutus on meie loomuse see osa, mida me saame mõjutada, ning see algab siis, kui me otsustame. Igaüks ei suuda saada suursuguseks artistiks, kuid suursugune artist võib pärineda ükskõik kust. Ainus asi, mis on elus ettearvatav, on selle ettearvamatus. Tehniline perfektsus on loomingu suurim vaenlane.
Parem on olla seotud ausa rumalukese kui valeliku õpetlasega. Ka parim tulemüür ja viimase versiooni viiruse- ja nuhkvaratõrjeprogrammid ei kaitse arvutikasutajat ta enda rumaluse eest. Unustage osa minevikust. Nii head kui halvad mälestused, kui need liiga selgelt meeles on, võivad takistada teil oleviku õnnest täiel määral rõõmu tunda. Pidevalt latti kergitades pead ka kõrgemale hüppama. Kui avastad vale ning selle suhtes midagi ette ei võta, muutud osaks valest. Mõnikord leiab lugu endale jutustaja, mitte vastupidi. Peame olema väga ettevaatlikud sellega, keda oma ellu lubame, sest mõned keelduvad lahkumast. Pole tervislik saladusi pidada. Mitte olemus, vaid valikud teevad meist need, kes me oleme. Ideed võib varastada, motiivi mitte. Ühtegi suurt tsivilisatsiooni pole võimalik alistada väljastpoolt enne, kui see on hakanud mõranema seest. Kui sul on täiesti ükskõik, siis sul läheb hästi. Laita on oluliselt lihtsam kui kiita. Kõik valed varisevad sulle endale lõpuks kaela. Meeldib see või mitte, liblikas peab läbima röövikustaadiumi, enne kui saab lendu tõusta.
Kas kurja nõuga räägid tõtt? See halvem on kui laim ja pett.
Kord saate teadma tõde, ja tõde, see teeb teid vabaks.
Hing, ära taotle elu igavest, vaid võimaliku vallas teosta end.
Inimene on juba kord niimoodi loodud, et kui ta kukub, siis näib talle, et kogu maailm lendab uppi.
Teha tuleb seda, mis momendil on võimalik.
Inimene peab elama selles paigas ja selles ajas, kuhu ta on sündinud...
Aga see, kuidas tema elab, see on juba enda teha.
Ka aegade jões peab inimesel oma kodusaar olema.
Hilinejale näib alati, et maailm koolimaja ümber on välja surnud.
Huvitav oleks teada, mis õieti toimub raamatus, niikaua kui see on veel kinni.
Aega on nii palju kui soovid, võta siis endale aega.
Kui sõnumit ei mõista sa, siis jäta ta lihtsalt
meelde, et hiljem kord õigemal tunnil see meenuks sündmuste
sunnil.
Inimesed võivad osta asju, mida neil tarvis ei lähe, või vihata seda,
mida nad ei tunne, uskuda sellesse, mis muudab nad kuulekaks või
kahelda selles, mis võiks neid päästa.
Kui keegi meie maailma suurimat saladust täielikult mõistaks, lakkaks ta ise olemast.
Ainult õige nimi annab kõikidele olenditele ja asjadele nende tõelisuse.
Mõndagi ei saa otsida, vaid ainult leida.
Inimene võib olla veendunud, et ta soovib midagi - vahel koguni
aastaid, nii kaua, kui ta teab, et soov ei saa täituda. Kui ta aga äkki
seisab võimaluse ees, et unistus muutub tõeliseks, siis soovib ta vaid
üht - et ta poleks seda kunagi soovinud.
Just selle pärast, et tal oli lõputu hulk võimalusi, ei tulnud talle pähe ühtki soovi.
Iga kord ongi igavesti.
Sellest hetkest peale, kui sa talle nime andsid, on ta igavesti olemas olnud.
Mida sa ei soovi, see on sinu jaoks saavutamatu.
Selleks, et miski sulle kuuluks, pead sa talle nime panema.
Tarkus tähendab seda, et oled asjaoludest kõrgemal, ei vihka ega armasta kedagi. Kui puhuvad muutuste tuuled, siis samal ajal kui ühed varjendeid ehitavad, rajavad teised tuuleveskeid. Minevikku eitades oled määratud seda uuesti läbi elama. Vahel algavad isegi suurimad sõprused veidramatelgi asjaoludel. Kui inimene on õnnelik, siis elu mõte ja muud igavesed teemad huvitavad teda harva. Me ei tea, millal me elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Oma surmapäeva mitteteadmine teeb meid praktiliselt surematuteks. Küsimus on alati soov tunnetada.
Iga tõeline lugu on ilma lõputa.
Sa võid asjade kulgemise pärast põrgulikult vihane olla. Sa võid
vanduda ja oma saatust needa, aga kui su elu lõpule jõuab, siis pead sa
lihtsalt minema.
Meie elu kujundavad võimalused. Isegi need, mille me käest laseme.
Elu on selline, nagu ta on. Rida teineteisega põimuvaid elusid
ja sündmusi, mida ei suuda mitte keegi kontrollida. Mida rohkem sa tead, kes sa oled ja mida tahad, seda vähem ajavad asjad sind närvi.
Naine on ilus igas asendis. Ka oma loomulikus lopsakuses. Ka
naisterahva suur tagumik on väga ilus. Kõik loomulik on ilus ja
nauditav. Mõne inimese puhul on kaugele teada, et ta on loomulik. Teise
puhul mitte.
Libe tee ei vii kunagi autot kraavi,
nagu ka ei torma teeäärsed puud kunagi autodele ette. Auto viivad
kraavi enamasti ikka valed juhtimisvõtted. Meie tehnoloogiliste võimete mitte kasutamine on meie valida. Luues masina tegema inimese tööd, võtab see midagi inimeselt ära.
Seks naise ja mehe vahel võib olla võrratu - juhul kui
satud õige naise ja õige mehe vahele...
Sellest ajast peale, kui naised hakkasid seksi nautima, pole seks enam sama.
Alati ja igal pool on tagasihoidlikkuses nähtud peamist naiselikku voorust.
Naise oletus on palju täpsem kui mehe veendumus.
Kui naine ei saa orgasmi, ei saa ka mees seda tõeliselt saada, sest orgasm on kahe kohtumine.
Kunstnik, kellel on silma naiste rindade ja tuharate jaoks, on päästetud!
Iga suur poeet, kel on elav kujutlusvõime, on kartlik, see tähendab -
ta kardab inimesi, kes võiksid häirida ta sulneid mõtisklusi. Talle on
ta tähelepanu kallis. Inimesed võivad aga oma jämedakoeliste huvidega
kergesti rebida ta välja armide aedadest ning tõugata ta mülkasse; nad
ei või köita ta tähelepanu ilma teda seega ärritamata.
On tõesti halb asi olla kergemeelne. Mõte on tõeline, füüsiline on illusioon.
Üksindustunne ei ole midagi muud kui puuduv lähedus iseendaga.
Veidrad lood sisaldavad sageli tõetera, mis ootab, et meie
mõistus sellele järele jõuaks.
Üks kõigile tõelistele matkasellidele omane ühine joon muidugi on:
nende sisemaailm on rikkam ja silmaring laiem kui muudel inimestel.
Kui te oma elus midagi teete või tegemata jätate, on sellel ju ikka oma mõju.
Metsas lõkke ääres veedetud aeg pole kunagi maha
visatud, see on aeg, mille olete kasutanud äärmiselt arukalt.
Inimesed on rohkem valmis vihastama nende peale, kes on neile osutanud
paljusid teeneid, mida nad ei suuda tagasi maksta.
Kui ainult enamik rahulolevaid poleks rumalad.
Iga omand paistab kõige kallimana siis, kui me oleme sunnitud sellest loobuma.
Traditsionalistid ei anna võitluseta oma positsioone käest.
Lapsepõlve suved paistavad kestvat igavesti, sellal kui täiskasvanu
aastad tormavad mööda palju kiiremini kui see teile meeldiks.
Sa pole tegelikult kusagil olnud, kui pole koju tagasi tulnud.
Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Vägivald on nõrkuse tunnus.
Isegi hea otsus, kui see tehakse valedel põhjustel, võib olla vale otsus.
Võib-olla sel haruldasel puhul, kui õige kursi otsimine nõuab
piraatlikku tegu, saab piraatlus ise olla õige kurss?
Ta ei tarvitse küll müsteeriume tunnistada, aga ikkagi
näeb ta rohkem kui enamik. See on kunstniku anne ja needus.
Kõige tähtsamad küsimused tekitavad üha uusi küsimusi.
Maailm on täis võimalusi nende jaoks, kellel on kannatust.
Üldistamisega on see asi, et selles on ka teatav iva tõtt sees.
Metsolendit pole võimalik taltsutada; sa võid ainult tema seltsi jagada.
Maailm on nii nagu alati. Me näeme seda lihtsalt teistmoodi.
Ükskõik kui mõistlikud me enda arust ka pole, kahtlustame me alati, et
maailm kätkeb endas rohkem, kui pealt paistab.
Kui oled kord juba saanud vilksatuse vaimudemaailmast, oled sa sellele alati avatud.
Võib ainult arvata, mida teine mõtleb või tunneb. Seda teada on võimatu.
Võim on selline asi, mida on ainult jaopärast käibel. Mil iganes ühel
seda on, ei ole seda teisel. Võim on alatu asi, sama nagu mees lööks
naist või last.
Õnn on sulnis. Nagu suudlus või kallistus. See on
kingitus, laen, miski, mis on inimesel ainult edasi andmiseks.
Saatus juhib seda, kes tahab; seda, kes ei taha, ta lohistab.
Sina ei saa olla vastutav selle eest, mis teised sinust tahavad.
Kõik hinged igatsevad kodu järele. Omada ühes kohas tugipunkti,
turvalist sadamat, mis ootaks neid, ükskõik kui kaugele nende uitamised
neid ka ei viiks.
Kui naine ütleb "mitte midagi", mõtleb ta "kõike".
Mõnikord on tarvis kaugemale minna, et hinnata seda, mis sul on kodus käepärast.
Lõpuks pole sul midagi muud kui sa ise.
Maskide häda on selles, et sa harjud sellega, kes sa teeskled end
olevat. Nad on nii peibutavad just sellepärast, et neid on nii kerge
ette panna.
Hea juhi nipp on olla otsustav ja jätta mulje, nagu sa teaksid kõike.
Me oleme, kes me oleme, mitte ükski tähtsam kui teine.
Elu on lühike, seega on parem sellega midagi peale hakata.
Elu pole mõeldud vaid orjatööks.
Elavate õnnelikuks tegemine ei solva surnuid.
Õnneks on iga nooruspäevade õnnetus vaid
värviline unenägu, mille me heidame kõrvale, kui oleme
üles ärganud.
Elu on reis tulevikku.
Kui end aeg-ajalt tühjaks ei räägita, viib see suhtes
varem või hiljem selleni, et kooselu muutub jäigaks ja
elutuks.
Muutused viivad sisemise kasvuni.
Rasked ajad panevad meid mõistma.
Maalimine on lihtsalt üks päevikupidamise vorme.
Vanemad lapsed sillutavad teed noorematele.
Need on tõelised mehed, kes tunnistavad avalikult seda, mis neile meeldib. Kui sa midagi väga tahad, lase sel minna. Kui see tuleb sinu juurde tagasi, on see sinu. Kui ei tule, pole see kunagi sinu olnudki. Suurim kaugus on alati vahemaa kahe inimese vahel. Veidrusteta inimesed on kõige veidramad. See, keda elu on raskelt näkku löönud, ei hakka igale teretuttavale oma hinge lahti koorima. Inglid on olemas, ent mõnikord pole neil tiibu ja me kutsume neid sõpradeks.
Kõik me tahame vastuseid, aga õigeid küsimusi ei küsi keegi.
Vaikimine annab tuhat võimalust arvamiseks.
Keegi ei saa võtta inimeselt suurimat vabadust - vabadust
valida. Valida suhtumisviisi sellesse, mis elus juhtub.
Kõike, mida teed ebakindlalt, teed halvasti.
Sa saad selle, millest loobud.
Hea reklaam esitleb toodet üsna samamoodi, nagu enesekindel
inimene ennast esitleb - nagu ta on, mitte nagu ta tahaks olla.
Mida paremini ennast tunneme, seda kindlam on ka see, et teeme sobiva valiku.
Inimene on kõige õnnelikum siis, kui talle meeldib
hommikul tööle minna ja õhtul koju tulla. Homne elu on liiga hilja. Ela täna. Iga põlvkond peab end eelnevast põlvkonnast intelligentsemaks ja järgmisest põlvkonnast targemaks. Ahne kogub kõike peale sõpruse. Ei eksi see, kes midagi ei tee. Tee sõbra maja juurde pole kunagi pikk. Kui hobune on plehku pannud, siis on hilja talliust lukku panna. Kes sulle kuulujuttu räägib, see räägib seda ka sinu kohta. Kui uksest välja saad, on raskeim osa teekonnast seljataga. Homme on aasta tegusaim päev. Küsi parem kogenud, kui õppinud inimeselt. Ütle mulle ja ma unustan. Näita ja mulle ei pruugi meelde jääda. Teeme koos ja ma saan aru. Kes kiirustab, ei saa kõndida väärikalt. Kerge on põlata seda, mida kätte ei saa.
See, kes haub kättemaksu, rebib lahti haavad, mis muidu oleks ammu paranenud.
Naera palju ja sageli, võida intelligentsete inimeste
lugupidamine ja laste poolehoid, pälvi ausate kriitikute
heakskiit ja talu salalike sõprade reetmist, hinda ilu ja leia
inimestes parim, jäta maailm endast maha veidi parema paigana,
olgu selleks siis terve laps, aed või parem elukorraldus.
Oluline on teada, et vähemalt üks inimene hingab kergemalt
tänu sellele, et sa oled elanud. See on elu tähendus.
Sadamas on laev kindlas kohas, kuid mitte selleks ei ehitata laevu.
Kogemus pole mitte see, mis sinuga juhtub, vaid see, mida teed sellega, mis sinuga juhtub.
Õnn on liblikas, mida taga ajades kunagi kätte ei saa,
kuid kui istud vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde.
Kõik asjad on enne kergeks muutumist rasked.
Pank pakub vihmavarju siis, kui päike paistab, aga kui sadama hakkab, võtab vihmavarju tagasi.
Ükskõik, kas mõtled, et suudad või ei suuda, sul on alati õigus.
Suurim heategu, mida saad teisele teha, pole mitte jagada temaga oma
rikkust, vaid näidata talle tema enda oma.
Tõeline sõprus on nagu hea tervis, harva
mõistetakse selle tõelist väärtust enne, kui
ollakse sellest ilma jäänud.
Sõprus sünnib hetkel, mil üks inimene lausub teisele: "Mida? Sina ka? Arvasin, et ainult mina." Muretsemine on nagu kiiktool. See annab sulle tegevust, kuid ei vii kuhugi.
Kõige
kibedamaid pisaraid valatakse haua juures ütlemata
jäänud sõnade ja tegemata jäänud tegude
pärast. Kogemus on karm õpetaja. Esmalt teeb ta eksami ja alles siis õpetab.
Lootus on hea hommikusöök, aga vilets lõuna.
Ära mine sinna, kuhu tee sind viib, vaid sinna, kuhu ükski tee sind ei vii, ja jäta maha uus rada.
Kui nutad sellepärast, et päike on sinu elust kadunud, siis pisarad ei lase sul märgata tähti.
Kõige tugevam inimene on see, kes on üksi.
Üks põhjus, miks linnud ja hobused pole õnnetud, on
see, et nad ei püüa teistele lindudele või hobustele
muljet avaldada.
Kui suudad veeta täiesti kasutu pärastlõuna
täiesti kasutul viisil, siis oled sa õppinud elama.
Nagu hommik annab pildi algavast päevast, nii annab lapsepõlv pildi inimesest.
Kõige raskem asi maailmas on osata midagi teha ja näha
kedagi seda valesti tegemas, ilma seejuures kommenteerimata. Naerata väikestele lastele alati vastu. Nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea. Parem täita oma kohust ebatäiuslikult kui täita täiuslikult teise inimese kohust. Otsige iseendas ja te leiate kõik. Tugev olemine on nagu daam olemine. Kui peate seda ütlema, siis te tegelikult ei ole seda. Kui inimesel on mõni viga, siis see viga teeb ta palju kangemaks. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikeseid inimesi. Elu sarnaneb raamatuga, mida rumal pealiskaudselt lehitseb, tark aga loeb järelemõtlikult, kuna ta teab, et seda on võimalik lugeda ainult üks kord. Igaüks teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. Kui miski ka ei lähe untsu, selgub kindlasti, kui hea oleks olnud, kui ta oleks untsu läinud. Miski pole võimatu inimesele, kes ei pea seda ise tegema. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on. Kui miski pole kindel, on kõik võimalik. Naudi alati seda aega, kui ootad midagi äärmiselt tähtsat, sest niipea, kui see kätte jõuab, on see ka läbi. Kui leiad, et Sind ei ole enam kellelegi vaja, siis tea, et kusagil kaugel on inimene, kes kindlasti mõtleb sinu peale. Kirikus käimine teeb sind sama palju usklikuks, kui garaazhis seismine teeb sind autoks.
Põrgu pole see, kui sa saad kere peale või satud
mingite homodest kohtunike ette. Põrgu on see, kui sa ärkad
igal jumala hommikul ja ei saa aru, miks sa siin üleüldse
oled. Miks sa üldse hingad. Vaat see on põrgu.
Pole pimedamat inimest kui need, kes ei näe.
Kui inimesed tunnevad pikemat aega tõsist hirmu, siis
pöörduvad nad ükskõik kelle poole, kes lahendust
lubab.
On teatavaid asju, mida aju lihtsalt keeldub vastu võtmast. On
olemas nii süngeid ja kohutavaid asju - samamoodi, nagu on
olemas lõpmata kauneid asju -, et need ei mahu inimeste piiratud
taju ustest sisse. Lahkuvale vaenlasele ehita kullast sild.
Mida kiiremini karussell keerleb, seda kõvemini klammerdume
käsipuu külge. Aga muutus nõuab julgust sellest just
lahti lasta.
Inimesed ei armasta muutusi. Me eelistame teada, kus me täpselt
oleme, ning peame rutiini rahustavaks. Harjumuspärased asjad
aitavad meil ennast turvaliselt tunda. Tuttavliku otsimine on meie viis
tunda ennast nii, nagu kõik oleks ikka veel meie kontrolli all,
samas kui on ilmselge, et üsna palju meie elus toimuvast on
väljaspool meie võimupiire.
Kummalisel kombel on elul tihti komme täpselt meie ootustele
vastata. Nii et kui su enesehinnang on madal ja sa ei näe
põhjust, miks peaks keegi tahtma sinuga aega veeta, ei tahagi
nad seda tõenäoliselt teha.
Lahkarvamusi tuleb ikka ette ja kuni austatakse teineteise seisukohti, on see normaalne.
Kaotusel on oma seaduspärad ja kestus ning ainus kindel viis
sellest üle saada on sellest läbi minna, kui valus see ka
poleks.
Inimlik vaimsus on võime tuleviku teadmatusega silmitsi olles uudishimu ja optimismi ilmutada.
Ebausk on vajadus näha maailma läbi lihtsate põhjus-tagajärg tüüpi seoste.
Vandenõuteooriate häda on selles, et nad eeldavad, nagu
oleks inimene võimeline keerukaid sündmusi kontrollima.
Mida suurejoonelisem on lubadus, seda suurejoonelisem on ka läbikukkumine.
Vahel kukub ka parim ettevõtmine läbi.
Isegi kõige taltsam loom muutub kibestunuks, kui me tema vajadustest välja ei tee.
Jutt ei ole kunagi ainult sõnad.
Miks keegi üldse tahtis Akadeemiasse astuda? Sest kõik
tahtsid Akadeemiasse astuda. Sest soovimatus sinna astuda oleks sulle
kindlasti eitaja kahtlase märgi külge jätnud.
Ühiskond, mis kardab teadmist, on ühiskond, mis kardab iseennast.
Ilma tõendusmaterjalita ei tea me mitte midagi.
Lihtsalt räägi. Lase tõel sõnu moodustada.
Endast targemate usaldamine ei ole kunagi hea mõte.
Kuni me ei tea, millist kurja oleme võimelised tegema, seni
püsib võimalus, et me ei võta seda kunagi omaks.
Kui kellegi kallal näägutad, et ta midagi ära teeks, siis on suurem tõenäosus, et ta seda ei tee, kui juhul, kui sa tema kallal ei nääguta.
Tunnista, et sina ise oled vastutav selle eest, kuhu oma eluga jõudnud oled.
Väärikus on palju magusam kui kättemaks.
Ära eelda, et teised tahavad sama, mis sina.
Su sõbrad on täpselt niisugused, nagu nad on - sul tuleb neid sellistena kas võtta või jätta.
Iga võõras, kellega kohtud, võib saada sulle
sama ustavaks sõbraks kui ükskõik kes su senistest
sõpradest.
Sinu sõber teab oma mõtteid ja oma elu paremini kui sina.
Ära laena sõbrale raha, kui ei ole valmis sellest loobuma.
Ära raiska oma aega ja energiat sõprusele, mis on lõppenud.
Sina ise oled ainus, kellele su kibestumus haiget teeb.
Mõni sõprus on loodud igavesti kestma ja teine
vältab lühemat aega. Kui suurepärane, et need
sõbrad meil kasvõi lühikest aega olemas olid ja
otsustasid oma sõpruse selleks perioodiks just meile kinkida.
Teisi inimesi aidates aitad sa ka iseennast.
Mõnikord on tõde kummalisem kui väljamõeldis.
Sõda on väga tõsine asi. Seal võib elu kaotada. Isegi kui koolis ei pea käima, ei tähenda see veel, et ei pea õppima.
Ette kuulutamata tulime me siia maailma. Ette kuulutamata me ka
läheme. Kuni me aga siin ilmas oleme, peame tegema tegusid, mida
järgmine põlvkond ei suuda unustada, kui ka meie
põlvkond neid ei mäleta.
Näitleja on näitleja kogu elu. Filmitegemine võib lõppeda, kuid etendus peab jätkuma.
Viimane pilt, mis inimestele sinust mällu sööbib, on see, milline sa surres välja näed.
Ma arutan, mis tunne on, kui sul pole ühtegi soovi, sest need
kõik on rahuldatud, rahaga lämmatatud veel enne, kui need
jõuaksid sündida. Kas soovideta elu on väga soovitav?
Ja kas soovivaegus on parem kui puruvaesus?
Parem on surra homme haigusesse kui täna nälga.
Mida suurem unistus, seda suurem pettumus.
On raske teist julgustada, kui sul endal on kohutavalt õõnes tunne.
Optimism laiendab sinu vaatevälja, aidates sul paremini võimalusi märgata.
Vaid idioot on milleski 100 protsenti kindel.
Kõige võimsam ja surmkindlam
raamatumüügiidee: ütle seda, mida inimesed juba
mõtlevad, kuid ütle seda paremini, kui nemad seda
mõtlevad.
Kui sulle esitatakse küsimus, mis sulle ei meeldi või
millele sa ei oska vastata, siis vasta lihtsalt mingile muule
küsimusele ja kuulajaskonnal on sellest ükskõik.
Lõppkokkuvõttes on meie eksistents ainult
tõenäoliselt olemasolevat mateeriat mõjutavate
nähtamatute jõudude summa. Universumi seisukohalt on sind
moodustavad arvatavad osakesed ja pisike kild aegruumi, mida sa
hõlmad, kaduvväikesed. Sa oled juba praegu vaevu olemas.
Täielikult kadumine poleks eriti suur muutus.
Inimesed on sageli võimelised eristama lihtsamaid häid ja
halbu ideid. Kuid suurepärased ideed on lollide ideedega
äravahetamiseni sarnased hetkeni, mil need toimima hakkavad.
Kui toode meeldib kõigile, kellele seda näidatakse, siis see kukub läbi.
Aastatetagustes sõjaväeuuringutes võrdlesid
teadlased väikeste, erineva intellektuaalse koostisega gruppide
tegutsemist. Nad avastasid, et suurima tarkade inimeste protsendiga
gruppide sooritused olid kõige kehvemad. Tuli välja, et
targad väitsid, nagu oleksid nende ideed kõige paremad ja
midagi ei saanud tehtud. Kõige edukamad olid grupid, kus oli
üks tark inimene ja ülejäänud grupp allus temale.
Väidaksin, et seega rikuks liigne intelligents kõik ära.
Ei tohiks usaldada nende inimeste arvamust, kes võivad
näiteks kodus vedelevatest asjadest teha helikopteri, kuid ei saa
omaenda eludega hakkama.
Gripist paranemise parim külg on see, et võin
taasavastada neid pisirõõme, mida olin seni
iseenesestmõistetavalt võtnud.
Sa pole saavutanud võrdõiguslikkust enne, kui oled muutunud ametlikuks pilkemärklauaks.
Peaaegu kõigil on mingisugune vaimne probleem.
Hea huumoriiva leidmise võtmeks on leida lugu, mis oleks peaaegu naljakas, olemata iseenesest täiesti naljakas.
Ilma sõnadeta mõtted on lihtsalt tunded ja neid on raske usaldada.
Et inimesed peaksid sind geeniuseks, on väga tähtis
nõustuda nende arvamusega. Enamiku inimeste jaoks on targa
inimese definitsioon: "Mõtleb täpselt samamoodi nagu mina
ja enamgi veel." Kui sa arvad, et mittenõustumine ja oma
mõtteviisi kaitseks suurepäraste põhjenduste
pakkumine muudab kellegi meelt, siis võib olla, et oled esimest
korda sellel planeedil.
Minu arvates on tegelik põhjus, miks keegi üldse millessegi usub, see, et ebakindlus on valus.
Madala standardi väärtust ei saa üle hinnata.
Võimatu on omaenese elust lummatud olla. See on umbes sama hea, kui iseennast kõditada. See ei toimi.
Õnne võtmeks on kontroll selgelt piiritletud valikute
üle, millele tilgub tasapisi uusi võimalusi juurde, kuid
mitte niipalju, et need segadusse ajaksid.
Tõenäoliselt ei ole võimalik leida ühtki
heteroseksuaalset meest, kes vaataks teadlikult mujale, kui tal on
ohutust kaugusest võimalik jälgida lahtiriietuvat naist.
Kuni meil puudub julgus rääkida seksiteemadel sama
avameelselt nagu teistest füüsilistest ilmingutest
(näiteks haigustest), siis ei saa kujuneda üldkehtivad
nimetused, mis väljendavad selgelt ja üheselt
mõistetavalt seda, mida mõeldakse, ilma et see valmistaks
piinlikkust.
Juhtub nii mõndagi, mida mõni mees mõelda ei suuda.
Vihas lausutud sõnadel pole kulla kaalu.
Kes kord aastas oma pahameelele võib voli anda, see lepib
pärast kõigega ja tuleb ülejäänud aja
jooksul seda paremini toime oma tööga.
Siin elus pead sa kõigepealt iseenda eest hoolitsema, sest lõpuks jääd ikka üksi.
Miski pole elus kunagi raisatud. Inimene õpib kõigest midagi.
Kui tavalised inimesed ja võhikud ühte lauda kutsutakse,
pole nad võimelised ilusatest asjadest vestlema ega leia kuidagi
meeldivat kõneainet, siis nad vaikivad ja laenavad
hääli teistelt. Nad üürivad kalli raha eest
lauljannasid ja flöödimängijannasid, kellel tuleb
täita tühik nende endi vähestes teadmistes ja puudulikus
osavuses. Üksnes haritud, kes omavad ka tõeliselt head
kasvatust, ei vaja ühistel lauasistumistel tantsijannasid, veel
vähem lauljannasid ja flöödimängijannasid, nemad ei
jõua olukorda, mil vestlusest jääb vajaka siis, kui
taolisi alpusi ja tühiseid lõbustusi käepärast
pole.
Kui sa oled kord maitsnud lendu, jääd maa peal käies
igavesti taevasse vaatama, sest seal oled sa olnud ja sinna tahad sa
naasta.
Taevalaotuse järgi janunevad lapsed ei suuda mõista
poissi, kes on tiibadest vabatahtlikult loobunud.
Me ei pea kõndima iga päev mööda sama rada.
Kui oled lendaja, siis on hea tunda, et kodu on seal, kus oled ise.
Tülid on harva ühepoolsed.
Võta omaks ja sind võetakse omaks.
Sa pead ise enda eest seisma. Keegi teine sinu eest ei seisa.
Teadmine, et on juba hilja midagi ette võtta, muudab pingutused tahtejõuetuiks.
Pärast seda, kui oled maitsnud oma tiibadega kaasnenud vabadust,
on raske reisida meritsi ning usaldada oma elu nende kätesse, kes
käsitsevad purjesid ja roolipinni.
Maailm on muutunud ja me peame sellega leppima ja sellega toime
tulema. Meile ei pruugi kõik muutused meeldida, kuid me ei saa
neid maha salata.
Vahel on inimestes, kellele on palju haiget tehtud, palju vhikamist
ja nad maksavad kätte, tehes teistele haiget, ka nendele, kes
neist hoolivad.
Tõuka nad eemale, kui tahad, vihka neid kõiki.
Või leia need, kes väärivad sõprust. See on
sinu teha.
Kui sa pole mujal käinud, kuidas sa siis tead, et see on ainus paik, kus sa elada tahad?
Kui ma ei leia midagi kasulikku, millega oma päevi sisustada, ajavad mälestused mind hulluks.
Ma ei saa sulle öelda, millal või kus või kas see
juhtus, aga sellest hoolimata on see tõestisündinud lugu.
Ma ei salli jõudeolekut. On hea tunne, kui saad kasulik olla.
Sõnumitooja pole sõnumi sisu eest vastutav.
Laulu keskel ei saa muuta vaid ühte nooti.
Kui sa teed ühe muudatuse, pead tegema ka teisi, kuni kogu laul on
ümber tehtud. Kõik on kõigega seotud.
Kui sa püüad tappa üht osa endast, tapad sa kõik.
Enesehaletsuse aeg on ammu läbi. Sa pead leppima sellega, kes sa oled.
Sa ei tohi end piinata, kahetsedes midagi, mida sa poleks saanud muuta.
Mineviku pärast ei tohi iialgi ahastusse langeda. Vala oma valu laulu ja anna see maailmale.
Mu elu pole veel läbi ja kuni mul on hing sees, pole mingit põhjust, miks ma ei võiks muutuda.
Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. Mõnel inimesel on oma ülemuste vastu nii palju austust, et enda jaoks ei jää midagi üle. Raamat peidab endas kullast maja. Ära karda aeglaselt edasi minemist, karda paigalseismist. Arvutiprogramm teeb seda, mida sa käsid tal teha, mitte seda, mida sa tahad, et ta teeks. Edu tuleb tavaliselt nende juurde, kellel on liiga kiire, et seda otsida. Edukus on suutlikkus minna ühelt ebaõnnestumiselt teisele, kaotamata entusiasmi. Tulevikuplaane ei saa teha mineviku järgi.
Kunst vajab filosoofiat, nagu filosoofia kunsti. Mis saaks muidu ilust? Kes küsib, paistab viieks minutiks rumalana, aga kes ei küsi, jääbki rumalaks.
Igal raamatul, igal köitel, mida sa näed, on hing.
Kirjutaja hing ja nende hing, kes seda lugesid ja koos sellega elasid
ja unistasid. Iga kord, kui raamat uutesse kätesse läheb, iga
kord, kui kellegi pilk üle ta lehekülgede libiseb, kasvab
tema vaim suuremaks ja tugevamaks. On vähe asju, mida ei saa usinuse ja oskustega saavutada. Suurte tegude tegemisel on püsivus tähtsam kui tugevus.
Kuigi riie ei tee meest ning kirjud suled ei tähenda laululindu, lisavad need siiski sageli vürtsi.
Õnnetoova talismani puhul ei või kunagi teada, kas see toob head või halba õnne.
Parem hõikuda inimesi, keda pole, kui et need, kes parajasti
on, mööda lähevad, sest me ei teinud häält. Mõnikord peitub otsitav seda paremini, mida innukamalt teda otsida. Lõpeta otsingud ja ta tuleb ise sinu juurde. Kui ateism on religioon, siis on markide mittekogumine hobi. Kristlik legend
fabritseeriti rohkete teiste religioossete legendide eeskujul paganluse
languse ajastul, kui inimesed, valmis lõikama kasu inimtotrusest,
vajasid uut religiooni. Massidele
jutlustamine toob lõppeks kaasa Jeesus Kristuse saatuse. Ehk
siis selle, et sind puuakse luuserina 33. eluaastal risti. Palju
mõistlikum on olla Lapi tark, valdav osa elust vaikida ja elada
kõrge vanuseni. Rahvusvahelise
rahanduse püsimajäämise seisukohalt on maksuparadiisid
ja rahanduse turvapaigad hädatarvilikud. Kui need hävitada,
see rikkus laiali jagada ning kapitalistlike vereimejate pesad
hävitada, oleks maailma rahandus omadega plindris. See oleks
võrreldav loodukaitsealal küttimisega - kui üldise
nälja ajal seda lubadagi, pistaks inimene loomariigi nahka. Ka
maailma rahandus on ökoloogiline tervik. Inimesed
ostavad midagi, mis on kasulik, mugav või lõbus.
Või siis midagi sellist, millega oma naabreid kadedaks teha. Minust
pikemad inimesed on kolged ja kõrendid, minust lühemad
jupatsid; minust kõhnemad on anorektikud ja paksemad
tõelised sardellid; minust nooremad on kogemusteta nolgid ja
vanemad vanad peerud; minust rikkamad on kommudest
erastajad-ärastajad või varganäod, vaesemad haledad
hädapätakad, targemad kelkijatest jutupaunikud ja rumalamad
ilged ajukääbikud. Üksteist tasub hinnata äratundmises, et me ei tea kunagi, kui kauaks meil üksteist on. On väga raske mõista kellegi käitumist, kes on sinust tunduvalt targem. Et seda elu enam eal ei tule, just see teeb elu nõnda sulniks. Mõnikord on jooksmise kõige raskem osa jooksususside jalga panemine. Nii et lihtsalt tee seda. Ühe ajastu religioon on järgmise kirjanduslik meelelahutus. Sea
julgelt kahtluse alla Jumala eksistents, sest kui Jumal tõesti
on olemas, siis kiidab ta suurema tõenäosusega heaks
austusavalduse juurdlemisele kui suletud silmi hirmu tundmise. Asi ei ole lihtsalt evolutsionismi ja kreatsionismi vastandamises. Teadlaste jaoks käib tegelik
sõda hoopis ratsionalismi ning ebausu vahel. Teadus on lihtsalt
üks ratsionalismi vormidest, nii nagu religioon on kõige
levinum ebausu vorm. Palvetamine on palumine, et kõiki universumi seadusi üheainsa palvetaja heaks muudetaks. Miks peetakse jumalat kõigele seletuseks? See ei ole seda - see on suutmatus seletada, õlakehitus; see on "maitea", mis on riietatud spirituaalsuse ja rituaalide rüüsse. Kui keegi omistab midagi jumalale, siis tavaliselt tähendab see, et tal ei ole asjast aimugi, nii et lihtsam on omistada see mingile kättesaamatule, tundmatule taevahaldjale. Usk
solvab inimväärikust. Nii sellega kui ilma selleta teevad
head inimesed häid asju ning halvad inimesed halbu asju. Kuid
selleks, et hea inimene hakkaks tegema halbu asju, läheb tarvis
usku. Inimesed
ei tee halba kunagi nii põhjalikult ja nii suure
rõõmuga kui siis, kui nad teevad seda oma usuliste
veendumuste nimel. Leidub
sportlasi, kes usuvad, et jumal aitab neil võita - võita
vastaseid, kes sellest seisukohast lähtudes peaksid ju samamoodi
olema ära teeninud jumala soosiva suhtumise. On autojuhte, kes
usuvad, et jumal hoiab neile parkimiskohta - ja seega eeldatavasti
kellegi teise sellest ilma jätab. Kui
paljud usklikest on üldse piiblit nii põhjalikult lugenud,
et teavad, et surmanuhtlus on ette nähtud ühtviisi nii
abielurikkumise, hingamispäeval okste korjamise kui ka oma
vanematega häbematu käitumise eest? Ateism märgib pea alati tervemõistuslikku mõtlemise iseseisvust. Loojast
jumalat ei saa kasutada korrapärase ja süsteemse
mitmekesisuse selgitamiseks, sest iga jumal, kes on võimeline
ükskõik mida looma või disainima, peaks olema
piisavalt keerukas, et ise samalaadset selgitust nõuda. Jumal
või ükskõik milline teine intelligentne, otsuseid
vastu võttev ja kalkuleeriv tegelane peaks olema statistiliselt
samavõrd ebatõenäoline kui olevused, kelle
olemasolule ta peaks pakkuma selgituse. Võib
väita, et jumalasse mitte uskudes elad sa oma elu paremini ja
täiuslikumalt kui siis, kui panustad tema olemasolule ja pillad
seetõttu väärtuslikku aega tema jumaldamisele, tema
nimel ohvrite toomisele, tema eest võitlemisele ja suremisele. Usklikele moraalijüngritele on iseloomulik kirglik muretsemine selle pärast, mida teised inimesed oma privaatses elus teevad (või millele nad isegi ainult mõtlevad). Usk on halb justnimelt selle tõttu, et see ei eelda mingit põhjendamist ega salli vastuväiteid. Kuigi usklikud inimesed ehk üldises plaanis hullud ei ole, siis nende uskumused on seda kindlasti. Hoolimata
sellest, kui lühike meie aeg siin päikese all ka ei ole, kui
raiskame sellest kas või sekundi või kurdame, et elu on
tüütu või tühi või (väikese lapse
kombel) igav, kas ei ole see siis solvang nende sündimata
triljonite suhtes, kellele üldse eluks võimalust ei ole
antud? Teadmine, et meil on vaid üksainus elu, peaks muutma selle
veelgi väärtuslikumaks. Kõrgharidus annab kätte mingi raamistiku, mille sisse ise midagi ehitada. On
võimalik elada üsna vabalt oma elu ja teha asju, mis
meeldivad. Enamik inimesi on oma töökoha ja suhete orjuses. Kuna teisel inimesel on teistsugused kogemused, tajub ta maailma teistmoodi. Nii
kirjandus kui arvutimängud avardavad maailma. Ja kui üks
ära tüütab, on alati tore pöörduda teise poole. On
suur viga hakata teoretiseerima enne andmete kogumist. Te hakkate
pöörama fakte, et need sobiks teooriaga, selle asemel, et sobitada
teooria kokku faktidega. Positiivne mõtlemine tugevdab immuunsüsteemi. Pimedas on lihtne rääkida. Ära ütle oma lapsele, et planeet on alla käimas. Näita talle ilusaid asju. Enamik baarimehi on karsklased. Pole midagi heidutavamat kui nädala jagu ühtlast külma vihma. Siravast
unistusest külma päevavalgusesse sattumine on alati raske, kibe on
kaotada vaid sekundiga meresõit või saar ja loss, mis praktiliselt juba
sulle kuulusid. Tasub õppida, kuidas nokkida midagi enda jaoks kasulikku välja ka sellisest asjast, mis sind tervikuna ei huvita. Tihtipeale on vastumeelseim jututeema just see kõige olulisem. Mida
rohkem me süsteemi korrastame ja sealt efektiivsust välja pigistame,
seda väiksemaks jääb selle tugevusvaru. Teisisõnu, seda väiksemaks
muutub selle sitkus ehk kohanemisvõime kriisides. Ülereguleerimine on
ohtlik. Me oleme see, mida me korduvalt teeme. Noored arvavad, et vanad on lollid, aga vanad teavad, et noored on lollid. Mõnikord juhtub inimestega asju, millega toime tulemiseks nad üldse valmis ei ole. Kui
pöörastel aegadel võetakse kasutusele
pöörased vahendid, on ka minul vabadus käituda nii
pööraselt kui vähegi soovin. Ühel
hetkel tuleb lihtsalt jooksmine lõpetada, ringi
pöörata ja seista silmitsi nendega, kes soovivad sinu surma.
Kõige raskem on leida julgust, et sellega hakkama saada. Vajame kedagi, kes meid juhiks ja meile kinnitaks, et kõik on võimalik. See, kui sul on ilu jaoks silma, ei tähenda veel nõrkust. Pea meeles, et kõige ilusamad asjad maailmas on kõige kasutumad. Pidevalt linnas olemine muutis kõik teatud mõttes võltsiks. Nad tahavad, et te jätkaksite enda vihkamist. Või muidu on liiga lihtne inetute nägudega, normaalsete nägudega ära harjuda. Pole midagi hullemat sellest, kui sult nõutakse, et sul oleks lõbus. Kõige soovitu saamine ei lähe kunagi nii, nagu sa lootsid. Kõiki inimesi maailmas programmeeris nende sünnikoht, kammitsesid nende uskumused, kuid tuleb vähemalt püüda omaenda mõistust kasvatada. Linnas
manipuleeritakse kõigiga. Kõige meile õpetatu
eesmärk on panna meid kartma muutusi. Kogu ümbritsev maailm
on meie sünnist saadik masin, mis meid kontrollib. See ei tähenda midagi, kui sa ei lase sel tähendada. Reputatsioonimajanduses oli ainus viis kellelegi tõeliselt liiga teha, temast mitte välja teha. Kui sa kunagi ei valeta, ei tunne sa kunagi kõhus sellist ärevust, ei muretse paljastamise pärast. Kui sa endale mingit lugu piisavalt kaua räägid, siis on nii lihtne seda edasi uskuda. Kitkudes õielt lehti, ei kogu sa tema ilu. Tee, mida mööda sa kõnnid, pole nii tähtis kui see viis, kuidas sa seda teed. Hästijuhitud türanniat esineb sama harva nagu toimivat demokraatiat. Inimesed, kellel jagub tegevust ja kes on õnnelikud, ei kirjuta päevikuid, nad on hõivatud elust endast. Kui hobune ei suuda tõket ületada, tuleb hobune maha lasta. Ja nii üha uuesti, kuni leidub hobune, kes suudab
puhtalt üle hüpata - kui just hobused enne otsa ei saa. See
on omamoodi tõenäoline pseudoloogika, mida enamik inimesi
poliitikas rakendab. See paneb küsima, kas ükski valitsus saab inimkonda hästi valitseda. Helide
puudumine on loomuvastane, sest kõik meeled vajavad toitu. Kui
nad seda ei saa, asub alateadvus fantaasiaid sepitsema. Need õnnetused, mida karta osatakse, juhtuvad kõige harvemini. Kui pole riski, pole ka saavutusi ega seiklusrõõmu. Kui kõhkled, pea suu ja uuri asja lähemalt. Kassapidajaid
on ainult kaht liiki: üks ajab raamatust näpuga järge,
et näidata sulle, miks sa ei saa seda, mis sulle ette on
nähtud, ja teine tuhnib raamatutes, kuni leiab paragrahvi, mis
lubab sulle anda seda, mida sul vaja on, isegi kui sa pole seda
ära teeninud. Leiutamine on millegi sellise tegemine, mis selle hetkeni oli võimatu. Inimesed
unustavad, et ükskõik kui väike on mingi konkreetne
tõenäosus, tähendab see teistpidi kindlalt, et selline
asi kord juhtub. Kui
ajas rändamine kunagi laiemalt levib, tuleb keelte grammatikasse
lisada terved uued komplektid iseendast sõltuvaid tegevusi
kirjeldavaid ajavorme, millega võrreldes prantsuse
kirjanduslikud pöörded ja ladina muistsed ajavormid tunduksid
lapsikult lihtsad. Lapsed harjuvad uute ideedega kiiremini kui täiskasvanud. Reeglite piires on lubatud teha, mida tahad... tarkus on ainult õige uks avada. Inimsüdames peitub vist kirglik igatsus takistada teisi tegemast nii, nagu neile meeldib. Kui seisad silmitsi ülesandega, millest sa aru ei saa, tee ära see osa, millest saad aru, ja siis vaata uuesti. Ma
pole kunagi taibanud, kuidas saab Jumal eeldada, et tema lapsed valivad
ainuõige religiooni kõhutunde põhjal - universumi
juhtimiseks tundub see lohakas moodus. Kaheksakümmend protsenti kogu inimlikust tarkusest on oskus mitte toppida nina teiste asjadesse. "Tõestisündinud" lugusid ei tohi kunagi tõega solkida. Minule tundub usk intellektuaalse laiskusena. Mõistusel on piiramatu võime õigustada omaenda puudujääke. Kingitus
ei pea olema kallis, kingitus peab näitama, et sa mõtlesid
selle inimese maitsele. Midagi, mis talle meeldiks, aga mida ta ise
küllap ei ostaks. Petis teab, et ta valetab; see paneb talle piirid. Edukas šamaan aga usub omaenese juttu - ja usk on nakkav; temal pole mingeid piire. Kõigi
jumalate ühine reegel - igaüks, kes on nii rumal, et keeldub
olemast õnnelik Tema tingimustel, on patune ja ära teeninud
kõik, mis temaga juhtub. Ilusat
plikat oskab näha igaüks. Kunstnik vaatab ilusat plikat ja
näeb vana naist, kelleks plika kord saab. Hea kunstnik vaatab vana
naist ja näeb ilusat plikat, kes too kunagi oli. Suur kunstnik vaatab vana naist, kujutab teda täpipealt
sellisena, nagu ta on... ja paneb vaataja nägema ilusat plikat,
kes ta oli... enamgi veel, paneb igaühe, kel on kas või
armadilli tundlikkus, nägema, et see armas noor plika on endiselt
alles, oma laastatud keha sees vangis. Sinuni tuuakse vaikne
lõputu traagika, mis seisneb selles, et ükski naine, kes
ilma sündinud, pole südames vanem kui kaheksateist... mida
armutu aeg ka poleks temaga teinud. Moodsate
kunstnike tööd pole muud kui võltsintellektuaalne
onanism. Muidugi peab kunsti oskama vaadata. Aga kunstniku
ülesanne on kasutada mõistetavat keelt. Lõviosa neid
naljaninasid ei tahagi kasutada keelt, mille meie
võiksime ära õppida; nad eelistavad ärbelda, et
me ei saa nende loomingust aru. Kui seal on millestki aru saada.
Ebamäärasus on soss-seppade pelgupaik. Kõige kavalam viis valetada on rääkida mugavam osa tõest - ning vait jääda. Kasseerima peab. Kui miski on tasuta, ei pööra publik tähelepanu. Headusest üksi ei piisa.
Et headus võiks korda saata head, läheb vaja
kõigutamatut külma tarkust. Headus ilma tarkuseta viib
alati kurjani. Kahtluste meres klammerdutakse pisimagi tõe külge. Lapsepõlv on täis mõistetamatuid, ent tähtsaid reegleid. Lapsena
õpitud käsud ja reeglid võib küll pähe
tuupida, aga need ei tähenda suurt midagi enne, kui saad
mõne näite, ja isegi siis tuleb näitest aru saada. Elu on näidanud, et kui põgened millegi eest, mis sulle ei meeldi, pole ka järgnev sulle meele järele. Isegi
aatelisel mehel pole mõistlik kohaliku inspektoriga
tülitseda ja teda avalikult sõimata. Inspektoril on liiga
palju võimalusi kätte maksta. Mida rumalamad nad on, seda rohkem arvavad, et kõik peaksid ühesugused olema. Kohalikke huviväärsusi vaatavad ainult
turistid. Need huviväärsused on kohalikele niisama hästi
kui nähtamatud, kuna nad on alati nende vaateväljas. Toiduhulga
suurendamine, et toita suurenenud populatsiooni, toob kaasa
populatsiooni järjekordse suurenemise. See on ainuke ilmne
tulemus, midagi muud oodata on bioloogia ja matemaatika seisukohalt
tühipaljas fantaasiates unelemine. Õnn
ei ole juhuse ega jumalate kingitus, vaid saab osaks sellele, kes oma
võimalused kõige paremini ära kasutab. Mittemidagitegemine küll kedagi õnnelikuks ei tee. Väga
sageli põhineb teiste näilisest õnnest tulenev
ebamugavustunne moonutatud tajumisel: me näeme küll, mis
kaasinimestel on, mitte aga seda, mida neil on tulnud selleks teha. Me
ärritume mõne nende elu kõrghetke peale ega
märka sealjuures, kui palju nad on selle nimel pingutanud. Õnnetuks
ei tee lõpuks ju mitte see, kui sul on vähe, vaid see, kui
sul on vähem kui teistel, sest ka sellest võib
võrsuda enda väärtusetuse tunne. Inimene tegeleb oma õnne otsimisega, kuid tema suurim õnn seisneb selles, et tal jätkub tegevust. Paljud esimest korda juhtuvad asjad näivad olevat "igaveseks". Kui
elame päevast päeva meile meeldida püüdvate
algoritmide mõju all, siis näemegi ainult seda infot, mis
meile meeldib. Kuid see pole tõeline pilt maailmast. Edu saavutamiseks ei piisa plaanide tegemisest, tuleb osata ka improviseerida. Ükskõik missugust
usul ja emotsioonidel põhinevat dogmat on ohtlik kasutada teiste vastu,
sest peaaegu võimatu on garanteerida, et see ei pöördu kunagi selle
kasutaja enese vastu. Me
oleme harjunud mõtlema võõrast kui kellestki
kaugest ja arusaamatust, kuid kui mõtleme võõrast
inimesest kui kellestki, kellega me pole lihtsalt veel suhelnud,
võime tunda temaga sidet ja kuuluvust. Tsivilisatsiooni areng on vaid privaatsuse piiride ahendamine. Mingile
ühele küsimusele keskendumine on kasutu. Miks mitte
lõdvestuda ja rääkida millestki muust, ning su
alateadvus, mis pole teadlikust keskendumisest koormatud, lahendab
küsimuse sinu eest. Analoogiad on alati ohtlikud. Kui tahad liiga palju, kaotad sellegi, mis sul on. Vale on seda parem, mida lähemal ta on tõele, ja tõde ise, kui teda kasutada saab, on parim vale. Millegi poole püüdlemine pole häbiasi, isegi kui sa seda saavutada ei suuda. Tõsiasi on, et suurimat õnne tunneme siis, kui avastame iseennast teistes. Ja see ongi armastuse definitsioon.
Armastus on seisund, milles teise inimese õnn ainsana teeb sind õnnelikuks.
Armastus koosneb nii paljudest aistingutest ja tunnetustest, et selle
kohta võib öelda alati midagi uut. Naer on tee tõelise armastuseni.
Mis pole salapärane ja mõistmatu, see polegi armastus. Naer teeb nooreks, armastus ilusaks. Nägemise kaotus pole kaotus, kui ollakse armastatud. Ülimaks õnneks on veendumus, et ollakse armastatud.
Armastuse esimene ohe on mõistuse viimane ohe.
Elu ilma armastuseta on kui aasta ilma suveta. Armastus võtab mõistuse neilt, kel seda on, ja annab neile, kel seda pole.
Mõistus on nõrk vastane armastusele.
Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarates.
Õige armastus pole suuteline kõnelema, sest
tõeline tunne avaldub pigem teos kui sõnades.
Hing, mis armastab ja kannatab, on jõudnud ülevaimasse seisundisse.
Igaüks, kes on armastanud, teab, millist säravat
tähendust sisaldab neljast tähest moodustatud sõna:
TEMA.
Tõelise armastuse esimeseks tunnuseks noormehe juures on kartlikkus, tütarlapse juures aga julgus.
Miski pole tõelisem kui need võimsad vapustused, mida
teineteises tekitavad kaks hinge pilkude sädet vahetades.
Universumi taandamine üheleainsale olendile, üheainsa
olendi tõstmine jumaluseks - see ongi armastus.
Kõik loodu on määratud teenima armastust.
Armastus on küllalt võimas, et panna kogu loodus täitma tema soove.
Tulevik kuulub palju enam südamele kui mõistusele.
Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut.
Armastus on inimolendi täius.
Armastusele on omane lapselikkus.
Kui maailmas ei leiduks ainsatki armastajat, kustuks päike.
Armunute jaoks tähendab "kõik" sedasama, mis "mitte midagi". Armastus on ainult ühe vastusega küsimus. Siis ongi armastus, kui ta mõistab sinu keelt. Armastus on kõikjal meie ümber. Siis on armastus, kui ta helistab vaid selleks, et öelda: "Ma armastan sind!" See on armastus, kui julgustad kaaslast, kes tunneb end alaväärtuslikuna. See on armastus, kui tahad näha ta nägu igal hommikul enda kõrval. See on armastus, kui saab koos vaadata, kuidas lehed lähevad kuldseks. See on armastus, kui tunned end miljonäristki rikkamana. Armastus on see, kui olete vaid teie kaks. Armastus on väärt pikka ootamist. See on armastus, kui olete teineteisele moraalseks toeks. See on armastus, kui sa lihtsalt ei suuda teda unustada. See on armastus, kui veedate koos ka loojanguaastad. Armastus võib tekkida millal iganes. See on armastus, kui ta endiselt kirjutab sulle armastuskirju. See on armastus, kui vanusevahe ei mängi mingit rolli. Armastus on pisiasjades. See on armastus, kui idüll jätkub ka pärast abiellumist. See on armastus, kui ootad kannatamatult, et ta sulle helistaks. Armastus on kevad sinus. See on armastus, kui tahad teda tervenisti endale. See on armastus, kui naeratad kogu kehaga. See on armastus, kui aitad teisel raskustest võitu saada. See on armastus, kui muudad salaja oma päevaplaani, et saaksite kohtuda. Armastus sünnitab armastust. Armasta, nagu vihkaksid, ja vihka, nagu armastaksid. Kui tahad olla armastatud, armasta ise. Armastust ei ravita arstirohtudega. Armastus on kõigile ühesugune. Tõeline armastus ei või kedagi karta. Armastust ja köha ei saa varjata. Naine ei ole oma tunnetes kunagi erapooletu. Kui armastad, pole sa mõistlik, kui aga oled mõistlik, siis sa ei armasta. Õnnelik on see, kes söandab seda, mida ta armastab, vapralt kaitsta. Iga armastaja võitleb ja Cupidolgi on oma sõjalaagrid. Armastus andestab kõik. Mis on kaine südames, on joobnu keelel. Kui armud, muutub kõik võimalikuks. Armastust ei saa osta ega müüa. Armastus ei vali seisust. Armasta teda sellisena, nagu ta on. Üks armastus tõrjub teise välja. Armastus on armastuse tasu.
Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Ka puudused kuuluvad armastuse juurde.
Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu.
Kus ei ole enesearmastust, seal ei ole ka sõprust ega kaastunnet. Pika abielu saladus on oskus andeks paluda. Parimates suhetes on armastus teineteise vastu suurem kui vajadus teineteise järele. Parem armastada ja kaotada kui vihata ja võita.
Armastuse põhitõde on imelihtne - hoolida, kuid mitte kontrollida. Armastus on nagu tuul, mida me ei näe, aga tunneme. Raha eest saab osta maja, kuid mitte kodu; positsiooni, kuid mitte austust; seksi, kuid mitte armastust.
Armastus on fänniklubi, milles on ainult kaks liiget. Armastus on suurejooneline isekuseta eneseohverdus. Armastage ja väärtustage teda lihtsalt sellepärast, et ta olemas on, mitte seetõttu, et ta midagi hästi teeb.
Armastus teritas esimese joonistaja pliiatsi. Noorpaaride lahkhelid on teatud määral isegi kasulikud, sest need lõpevad iga kord leppimisega uuel alusel: hakatakse teineteist paremini mõistma, harjutakse olema teineteise suhtes siiras, aus ja tähelepanelik. Endiselt abiellume kellegagi armastuse pärast, selle asemel, et abielluda kellegagi, kelle maitsed meie omadega sobivad või kelle oskused meie omi täiendavad. Suhted ja otsused on erinevad asjad. Võid olla kui tahes tark, ent ikkagi haiget saada. Kui loome roboti meid armastama, kas suudame teda ka vastu armastada?
Pingeolukord võib liita kaks inimest nii tugevasti, nagu seda
aastakümned kestnud kooselu sageli ei suuda. Miski siin ilmas pole rohkem surnud kui surnud armastus. Kui keegi, keda sa väga armastad, sind petab, ei ole sa enam kunagi endine.
Me paneme mõtte kõigest, mida me armastame, kõigesse, mida me teeme.
See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida. Sõprus on armastuse puhtaim ja omakasupüüdmatuim vorm.
Need, kes armastavad kõige tugevamalt, on sageli kõige üksildasemad,
kannatades kõige rohkem eemaloleku, mittemõistmise, reetmise või
armastuse lõpliku kaotuse tõttu.
Selleks, et saavutada toimiv, kestev suhe, peab ka õppima, kuidas üksi hakkama saada.
Armastus on võitlus meie teineteisesse sulandumise igatsuse ning selle
käigus oma identiteedi ja vabaduse kaotamise hirmu vahel.
Kõrged nõudmised inimesele, keda me tahame armastada,
on suurimaid takistusi püsiva suhte loomiseks.
Tõsimeelne armukadedus on sageli esimene märguanne selle kohta, et ollakse armunud.
Jumala seisusesse tõstetuna nõuab armastus niivõrd täielikku kuulekust,
et muutume kurdiks omaenda südametunnistuse suhtes.
Kui oleme võimelised omanikutundest üle olema, võib armastuse kaotamise
kogemus meid ka rikastada - ja ette valmistada millekski hoopis
kestvamaks.
Armunud ei tohi unustada tegelikku maailma, milles neil tuleb elada.
Asja peab armastama enne, kui see on armastusväärne.
Ära haletse surnuid, haletse elavaid, ja eelkõige neid, kes elavad armastuseta.
Äril ja armastusel on sarnasusi rohkem kui lahknevusi: kummalgi juhul ei too tegevusetus midagi sisse. Ühe armastuse ohverdamine teise nimel ei ole õige. Läheb vaja ainult üht minutit, et erilist inimest märgata, üht tundi, et teda hinnata, üht päeva, et teda armastama hakata ning seejärel tervet elu, et teda unustada.
Võid ju osata kogu universumi matemaatikat, aga tõustes õhku laevaga,
mida sa ei armasta, raputab ta su seljast niisama kindlalt, nagu
maakerad pöörlevad. Sellest, et me kedagi oma südames armastame, ei piisa, seda tuleb ka välja näidata. Armastus on väga lihtne, keerulised oleme meie ise. Et armastust leida, peab olema valmis kontrolli kaotama. Kui armastad kedagi, siis ütle talle, sest tihti murduvad südamed ütlemata sõnade tõttu.
Armastus on üks neid kannatusi, mida ei saa varjata, ühest sõnast,
ühest ettevaatamatust pilgust ja isegi ainult vaikimisest on küll, et
teda reeta.
Abielu on kui ümberpiiratud linn - kes on sees, tahavad
välja ja kes on väljas, tahavad sisse.
Kõik on kaunis, mida armastad.
Armastades ongi see, mida me usume, reaalsus.
Nii armastuses kui ka kunstis - häda sellele, kes ütleb välja kõik lõpuni.
Noor tütarlaps tunneb ainult üht võlumisviisi ja arvab, et kõik on juba
öeldud, kui ta riided seljast heidab, naisel on aga neid võtteid
lõpmata palju ja ta varjab end tuhande looriga.
Sina oled ainulaadne vastus minu elule.
Kui armastuses tehtaks valik tahte ja mõistuse abil, siis poleks
armastus tunne ega kirg. Ka kõige arukamana tunduvas armastuses võib
märgata teatava määramatuse elementi, mis avaldub juba kas või selles,
et enamvähem võrdselt võluvate naiste hulgast on süda nii selgelt
eelistanud millegipärast just üht.
Armukadedus on
omane loomu poolest egoistlikele inimestele või siis vaimselt vaid
keskpäraselt arenenud inimestele. Lugeda armukadedust armastuse
vältimatuks omaduseks või isegi armastuse indikaatoriks on küll
andestamatu rumalus.
Õige armastus on tasane ja hoidev, armastuse "tormid" on vaid isekus.
Keelata noort ja kaunist inimest armumast oleks sama, kui keelata kaske maikuus lehte minemast.
Ainult sinu seltsis pole ma üksi.
Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles.
Kui me pole armunud ülemäära, siis me pole armunud küllaldaselt.
Kui armastuse haavad pole ka surmavad, ei parane nad ometi kunagi.
Armunute tõotused ei ulatu jumalate kõrvu.
Ma ei ole oma elus kunagi mingis muus olukorras midagi nii suurt korda saatnud, kui naise pilgu all.
Armastavaid inimesi armastavad kõik.
Kas poleks tõesti moraalsem kahe armastaja vaba ühendus kui ametlik
abielu inimeste vahel, kes ei armasta teineteist?
Lõppude lõpuks pole armastus muud kui ülim uudishimu.
Et kaks inimest on suutelised elama kogu oma elu koos - see on peaaegu et ebaloomulik...
Armunud pilgu läbi muutub kõik salapäraseks.
Meestel on kalduvus avaldada armastust enne kui nad seda tunnevad, naistel seejärel, kui on seda tundnud.
Abielu õnnestumiseks on vaja palju enam, kui et partner oleks
õige; tarvis on ka ise õige olla.
Naine, keda me tõeliselt armastame, on meile terve religioon.
Armastus on tahe elada.
Kõige ebaloomulikum perverssus on igasugusest seksist hoidumine.
Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus.
Pole olemas inetut armastust ega kaunist vanglat.
Nagu on ilusaid lilleõisi, mis ei lõhna, nii on ka kauneid naisi, kes ei ärata armastust.
Suurim õnn elus on kindlustunne selles, et sind armastatakse.
Naiseks tuleks valida see naine, keda sooviksid endale sõbraks, kui ta oleks mees.
Ükski teine raev pole võrreldav armastusega, mis on läinud üle vihkamiseks.
Kõigist rumalustest, mis üht tütarlast tabavad, on ta esimene armastus kõige suurem.
Maailmas pole kaunimat vaatepilti kui armastatu nägu ega magusamat muusikat kui tema hääl.
Armastada - see tähendab leida oma õnn teise inimese õnnest.
Pilgud on esimesed armastuskirjad.
Meie elus pole midagi pühamat ega ülevamat, kui esimene äratundmine, et armastad kedagi.
Niikaua kui paari tundesuhted on õiged, kuni nende vahel valitseb
usaldus ja armastus, vastavad ka nende kehad loomulikult ja sujuvalt
teineteisele.
Kui asjad ei laabu hästi magamistoas, ei laabu nad ka elutoas.
Asi peaks olema ometi selge küll: armunud noorel tuleks keelata
abiellumine niisama nagu on keelatud purjuspäi auto rooli taha istuda.
Ametlikult, seaduse ja kiriku autoriteedi jõuga
kinnitatud armastus - kas see on üldse enam armastus? Kas saab
seaduslikku suudlust võrrelda salaja antud suudlusega?
Armastus on kujutlusvõime võit mõistuse üle.
Kui minult küsitakse, miks ma teda armastan, siis ei oska ma öelda
muud, kui tuua põhjuseks see, et mina olen just selline, nagu ma olen
ja tema on just selline nagu ta on.
Armastus ei ole tunne, armastus on kunst.
Armastuseta pole võimalik mõista ka sügavamat tõde.
On ainult üks olukord, milles inimesed tõesti loevad - loevad nii, et
iga kirjanik võiks seda kadestada; nad lihtsalt ei libista pilguga üle,
vaid tõepoolest - loevad. See on siis, kui nad loevad endale
adresseeritud armastuskirja. Nüüd nad loevad kolm korda üle, otsivad
tähendust sõnade vahelt, märkavad kolme järjestikulist punkti... Kui ka
mitte kunagi varem või hiljem, siis sel juhul nad tõesti loevad.
Lahusolekuperioodideta ei kesta armastus kaua.
Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub
hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise
kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks.
Naisel on kõik süda, isegi pea.
Kes pole tundnud erutust noore magava naise vaevukuuldavat hingamist
kuulates, see ei mõista, mis on õrnus.
Inimesed jooksevad raha ja võimu järgi, kuid kui surmahetk läheneb ja
vaimusilmas kangastub kogu möödunud elu, märkavad nad, et on olnud
õnnelikud vaid neil hetkil, kui on armastanud.
Naisel on kergem tunda mehe vastu armastust kui sõprust.
Mida puhtam ja õilsam on sinu hing, seda südamlikumalt hakatakse sind
armastama; mida rohkem sa omad seesmist väärtust ja seesmist jõudu,
seda enam sa oled ka suuteline ise armastama.
Kui suudetakse öelda, kui palju armastatakse, siis tähendab see, et armastatakse vähe.
Kõige siiramad inimesed on sageli kõige vaoshoitumad ja nende kõige
tugevamad tunded tulevad ilmsiks alles siis, kui nad ei suuda neid enam
endis hoida.
Uhket inimest suudab haavata vaid see, keda ta armastab.
Eheda armastuskirja kirjutamine eeldab, et sa ei tea alustades, millest
ja kuidas kirjutad ning lõpetades ei tea, millest ja kuidas kirjutasid.
Armastus pole niivõrd üksteisele otsa vaatamine, kui just ühes suunas vaatamine.
Armastatu juuresolekul vaikivad ka kõige söakamad huuled ja just see
jääb välja ütlemata, mida ometi oleks nii väga tahtnud öelda.
Armastus on fantaasiate vahetamine.
Armastus on jäme liialdus selles, nagu erineks üks inimene kõigist teistest nii meeletult palju.
Esimene armastus pole muud kui väike meeletus ja suur uudishimu.
Kirglik mees näeb oma armsamas kõiki täiusi, kuid ta tähelepanu võib
veelgi hajuda, sest hing küllastub kõigest, mis on ühetaoline ja
muutumatu, küllastub isegi õnnest.
Naine on suuteline
armastama ka sel viisil, et ta aasta jooksul vahetab oma armastatuga
üksnes kümme või kaksteist sõna. Südames elab ta üha uuesti ja uuesti
läbi kõiki neid väheseid hetki, mil nad koos olid.
Armununa ei näe ka kõige arukam inimene ühtki asja enam sellisena nagu
see tegelikult on. Ta kahandab mõttes oma väärtust ja suurendab
armastatu oma.
Kui näed looduses või kunstis midagi erakordselt kaunist,
kandub mõte välgukiirusel sellele, keda armastad.
Jumal on selle tunde nimi, mida kogevad kaks armastajat ühes voodis.
Kogu see aeg, mis pole pühendatud armastusele, on raisatud.
Armastus võib inimest tundmatuseni muuta.
Kes pole tundnud, kuidas armastus mitmekordistab kõik tema
võimed, see pole tundnud armastust. Peab olema pisut sarnased, et teineteist mõista, kuid ka erinevad, et armastada.
On inimesi, kes armastavad lilli või loomi vaid
seepärast, et nad ei suuda armastada oma lähedasi inimesi.
Võimatu oleks armastada kedagi või midagi, kui te tunnete teda läbini,
täielikult. Armastus on suunatud millelegi, mis on objektis peidetud.
Miski ei tugevda armastust sel määral kui ületamatud raskused.
Armastus on looduse kangas, mis kootud meelekujutusest.
Armastajad, kes tunnevad soovi läheneda teineteisele meeliskluslikul
moel, ei tohiks endale ometi seada mingeid eesmärke; tähtis on just
avastada lihtsate kontaktide võlu.
Kõige vabamalt
tunneme end nende seltsis, kes jagavad täielikult meie mõtteid, kelle
ees me ei pea etendama mingit osa, vaid võime lasta end paista just
sellistena nagu oleme, tundes et just me sisim loomus äratabki teises
vaimustust.
Kui sa tõepoolest ihkad armastust, leiad sa ta end ootamas.
Olen seda meelt, et naine ja mees peaksid valima teineteise kogu eluks,
sest selleks, et tõesti teineteist mõistma saada, on vaja kõiki elu
õnnetusi, ja mõistmine tähendab armastamist. Mees, kes mõistab üht
naist, on suuteline mõistma kõike.
Raske on ühel naisel keelduda mehele, kellele ta on end juba andnud...
Mida rohkem on sisemist tarkust, seda suurem on armastus.
Isegi suhetes teisega peab olema rahul iseenda kui isiksusega, sest mida sul muidu teisele pakkuda oleks.
Ärge arvake, et teete midagi endas korda ja siis loote suhte. Looge suhe ja siis tervenege koos. Ainult lahkumisel ja jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse.
Lapsed vajavad armastust kõige enam just siis, kui nad
käituvad viisil, mis kõige vähem ajendab meid seda
jagama. Armastus on leegitsev sõprus.
Naer on väikseim vahemaa kahe inimese vahel. Mees ja naine mõistavad teineteist ainult naerust. Kes üheskoos naernud pole, nende hinged on alles vastastikku lukus.
Kõige suuremaks armastuse tunnuseks on see, kui täidetakse armastatu soove ja tujusid.
Ülimaks õnneks elus on veendumus, et ollakse armastatud,
armastatud iseenda isiku pärast, ütleme õigemini:
armastatud, hoolimata iseenda isikust. Miski ei kasvata inimest nii kui teadmine, et keegi teda armastab. Ideaalne abielu algab siis, kui mõlemad kaasad usuvad, et nad said parema kui nad väärisid. Kaks kokku liidetud südant on abielu, kaks kokku liidetud hinge on saatus. Armastus on kaunis punane roos, mis on antud ilma ühegi selge põhjuseta. Abielluda seksi pärast on nagu osta "Boeing" tasuta pähklite pärast.
Armastus on nagu lauluviis, mida oled juba sada korda kuulnud, kuni äkki taipad, et jumaldad seda.
Erinevused võivad kokkusobivusele kasuks tulla samamoodi nagu ühisjoonedki.
Elul on mõte vaid siis, kui ma näen naeratust või tunnen teist kätt oma peos.
Teeseldes tõmbad sa ligi kedagi, kes kuulub kokku kellegi
teise, mitte sinuga. Kusagil on keegi, kes tahab täpselt
sinutaolist koos sinu vigade ja viltuvedamistega. Ta isegi ei näe
neid vigade ja viltuvedamistena. Ta peab neid osaks sinu erakordselt
võluvast isikust. Ja tal on õigus.
Liiga palju inimesi püsib õnnetus suhtes, sest kardab üksi jääda.
See, kes on sinu vääriline, armastab sind sellisena, nagu oled.
Pead mõistma, et kui iganes fantastiline su imetlusobjekt ka
ei oleks, kui ta sind ei armasta, ei saa teie suhe iial päriselt
hea olla.
Kui te ei veeda kunagi aega teineteisest eraldi ja muutute mingiks
hübriidolendiks, kes koosneb teie mõlema osakestest,
kaotate mõlemad silmist inimese, kellesse armusite.
Sinu partner ei ole kohe kindlasti täiuslik - nagu ka sina mitte.
Just need kooslused, kus mõlemad paarilised seavad teise
soovid enda omadest kõrgemale, on tugevad, sõbralikud,
armastavad ja täis rahulolu. Kõik pisikesed asjad, mida tehakse ilma palumata, lihtsalt sellepärast, et teisele heameelt teha, ongi üks viis ütelda: "Ma armastan sind".
Paarisuhtes ollakse kaheliikmeline meeskond ning parim meeskond koosneb erinevate võimetega inimestest.
Kui kedagi armastad, on sinu ülesanne aidata tema unistusi, ambitsioone ja plaane täide viia.
See annab su elule mõtte, kui oled võimeline valmistama kellelegi nii palju rõõmu.
See, et oled suhtes, ei tähenda veel seda, et sa ei ole enam iseseisev inimene.
Armukadedus on sinu, mitte tema mure.
Su partner on olulisem kui su lapsed.
Mõni inimene vajab hingamisruumi ja tunneb end vangistatuna, kui seda talle keelata.
Selleks, et inimesi tervislikult armastada, tuleb sul nendele mitte endale keskenduda.
Tegelikult on mõte inimestest, kes võiksid mu matustele
tulla või mitte tulla, päris kainestav. Ja kui mul peaks
tekkima kahtlus, et neid võib sinna ilmuda vähem, kui
tahaksin, siis tuletan ma endale meelde, et pingutaksin natuke rohkem
ja hooliksin inimestest, keda armastan.
Rongisõit tähendab võimalusi. See toob kaasa seisundi muutuse. Kohale
jõudes pole sa enam seesama inimene, kes olid teele asudes. Sa võid
teel sõpru soetada või vanu vaenlasi kohata; sa võid saada kõhutõve
seisnud samosa'de
söömisest või koolera nakatunud vee joomisest. Ja ma
julgen öelda, et sa võid koguni leida armastuse. Armastus ei sünni hetkega. See hiilib sulle ligi ja
pöörab su elu pahupidi. See annab oma varjundi su
ärkvelolekuhetkedele ja täidab su unesid. Sa hakkad pilvedel
hõljuma ja näed elu uutes säravates värvides.
Kuid sellega kaasneb ka sulnis agoonia, hõrk piin.
Kui sa peaksid looma kohtamiskodulehe, mis sobitaks inimesi vaid kahe
kriteeriumi alusel, siis nendeks oleksid huumorimeel ja tagumiku suurus.
Hüpoteetiliselt - kui sa annaksid oma paarilisele terve aasta
igal nädalal armastuskirju ja lilli, siis tõstaks see
põhinõudmiste taset. See poleks enam romantiline.
Tegelikult tunduks see liiga lihtne. Nii et mingis mõttes
muudavad lilled ja armastuskirjad romantiliseks... valmistu
tarkuseteraks... kõik need korrad, mil sa ei anna lilli ja armastuskirju. Iga lillekimbu muudavad eriliseks kõik need kuud, mille kestel sa ei andnud
lilli. Seega on mitte andmine omamoodi tähtsaim osa, sest
romantikavalemis on seda nii palju võrreldes andmisega. Tuleb
välja, et romantika on sama, mis koonerdamine.
Tegelikult ei tõmba mehi mitte ilu, vaid hoopis loomulikkus.
Kui naise ja mehe vahelise suhte kohta väidetakse, et see on
pelgalt platooniline, siis mõeldakse, et tegu on üksnes
suhtega, mille puhul armastus on vaid hingeline ja mitte
füüsiline, lühidalt - partnerid ei omista mingit
tähtsust seksile. Kuid algupäraselt oli mõiste veelgi
kitsamalt piiritletud. Nimelt arvas Platon naissugupoolest ise nii
vähe, et väitis, et naine on samaväärne jumalate
needusega. Seetõttu ei ihanud ta ei seksuaalsuhet ega üldse
mingit armusuhet naisega. Tema arvates sai tõeline armastus
eksisteerida üksnes meeste vahel. Selle kohaselt on platooniline
armastus põhimõtteliselt siiras suhe täiskasvanud
mehe ja ta noore armukese vahel, mille puhul vanema osapoole armastus
on küll täielikult suunatud noorukile, kuid kes hoidub siiski
selle ihaluse füüsilisest väljendamisest. Platoni
arvates seisneb armastuse tõeline olemus igatsuses ilusa keha
järele ning seda ilusat näeb ta eranditult inimese hinges,
mitte ta kehas.
Seks ilma armastuseta on tühi kogemus, kuid tühjadest kogemustest on see üks kauneimaid.
Pärast paljusid üksi kitsas voodis veedetud öid on hea
emmata kedagi, kellest hoolid, ja on hea, kui keegi embab sind. Mõne jaoks ei eksisteeri armastust enne, kui seda teiste ees tunnistada. Sa võib-olla ei arva, et ta väärib andestust, aga sa andestad talle ikkagi, sest kui sa kedagi armastad, armastad sa temas kõike. See on su töö. Ilus inimene muutub pikemal vaatlemisel üha tavalisemaks, tavaline inimene aga aina ilusamaks. Kõik, mida me armastame, töötab meie hüvanguks, ja kõik, mida me ei salli, hävitab meie elu. Ta meeldib sulle. Sa oled temasse salaja armunud. Sa tead temast asju, mida sa ilmselgelt ei teaks, kui temast ei hooliks. Kas poisid ei lähe mitte selleks ülikooli, et kohata mõnd tüdrukut? Selle
järgi, kuidas tüdrukud hakkavad omavahel sosistama, kui poiss
mööda läheb, võib kindlalt öelda, et ta
meeldib neile. Täiesti
uhiuuena võis teistele ilusatele liiga lähedale minek liiast olla. Kui
kõik on ilusad, võid sa armuda esimesse ilusasse, keda suudled. Seks
on tunduvalt parem rahusti kui ükski narkootikum, ja
ainevahetusele tunduvalt kasulikum. Ma ei saa aru, miks inimolendid
teevad seksist nii suure numbri. See ei ole midagi keerulist; see on
lihtsalt parim asi elus, isegi parem kui toit. Inimeste
kaheks jagunemine oli siduv jõud, mis tõukas tagant kogu
inimkäitumist sonettidest tuumavõrranditeni. Kui
mõni olend arvab, et inimpsühholoogid sellega liialdavad,
siis proovigu ta leida Terra patendiametitest, raamatukogudest ja
kunstigaleriidest eunuhhide loomingut. ja suudlused on parem saatus kui elutarkus PEALEHT | MINA | JOONISTUSED | MÕTTETERAD | ESSEED | LUULETUSED | t.A.T.u. | LOODUS SEPAD | KANDID | UUED SEPAD | KARIKATUURID | HOROSKOOP | PAROODIAD | ANEKDOODID STEREOPILDID | NES | RAAMATUD | SEKS | LINGID | KÜLALISTERAAMAT | LOGIRAAMAT |