PEALEHT | MINA | JOONISTUSED | MÕTTETERAD | ESSEED | LUULETUSED | t.A.T.u. | LOODUS
SEPAD | KANDID | UUED SEPAD | KARIKATUURID | HOROSKOOP | PAROODIAD | ANEKDOODID STEREOPILDID | NES | RAAMATUD | SEKS | LINGID | KÜLALISTERAAMAT | LOGIRAAMAT HUVITAVAT LOODUSEST Mõned huvipakkuvamad seigad loodusest.
Rott suudab oma suguvenna tappa eemalt, teda puutumata (ta võib liigikaaslase närvishokini viia). Koera nina on vähetundlik taimsete lõhnade suhtes.
Isegi kõige targem koer ei näi taipavat, et lihatükki ei saa peita sileda vineertahvli sisse.
Kassid võivad kuulda mitte üksnes kõrvade, vaid ka silmadega.
Koera ja kassi vahelised erimeelsused tulenevad sabaliigutuste vastandlikest tähendustest.
Kui tahad koeraga sõbraks saada, ära vaata talle otse silma (see väljendaks otsest ähvardust).
Vahel kleepuvad mõned rotid sabapidi tugevasti kokku ning on
sunnitud liikuma kahe- või enamapealise monstrumina.
Jänesel on hea joosta mäest üles, kuid raske mäest alla.
Kajakad ei suuda taibata, et rannakarpi ei saa vastu liiva katki lüüa.
Varblasele ei meeldi sinine värv.
Sisalikele meeldib süüa elavaid mesilasi.
Saba mittetäieliku eemaldumise tõttu on leitud isegi nelja sabaga sisalikke.
Mahamurdunud sabaga sisalikud kaotavad igaveseks ujumisvõime.
Vihmaussid armastavad väga praetud liha (kui seda neile pakkuda).
Varesed oskavad viieni loendada (kuid mitte rohkem; kuus ja seitse on neile võrdselt "mitu").
Tihti tekib sipelgatel saagi tassimisel raskusi, sest iga sipelgas tirib oma panust anda tahtes saaki erinevas suunas.
Ämblik sirutab jalgu vererõhu abil; veritsev haav muudab ta liikumisvõimetuks.
Eluohtlikku verekaotust tekitamata võib ühelt inimeselt verd imeda kuni 100 000 sääske. Haid ei maga kunagi. Rohtlajänesel on iga 5. - 6. hüpe vaatlushüpe, mis on teistest kõrgem. Gangese jõgikonna pime jõedelfiin ujub külili. Maa pöörlemisest tekkiva inertsjõu (Coriolise jõu) mõjul pöörleb orkaan põhjapoolkeral vastupäeva ning lõunapoolkeral päripäeva. Ekvaatoril Coriolise jõud ei toimi ja seetõttu ei saa orkaan oma struktuuri muutmata üle ekvaatori liikuda. (AGA Coriolise jõud EI mõjuta vee äravoolusuunda kraanikausist!) Saba on pikk hüppajatel ja ronijatel (tasakaal ja tugi), vahel ka ujujatel (tüür). Loomadel, kes kulgevad sammudega ega roni puudel, pole otstarbekas pika saba peale toitaineid raisata. Rotiliik, mida peetakse kodus lemmikloomana, pole kodurott, vaid kodustatud rändrott. Saaki neelav boamadu ei saa neelamise ajal hingata - tema nina ja suuõõs ei ole eraldatud. Jaanalinnu jalalöök võib olla tappev. Oma tugeva nokaga võib ta purustada vastase koljuluu. Kala nimega mudillane elab koos kervetiga viimase uuristatud koopas. Kala valvab sissepääsu ees ja hoiatab krevetti ohu korral. 17. sajandi õpetatud mees Sir Paul Neale väitis, et on avastanud kuu peal elevandi, ning leidis hiljem, et pidas elevandiks teleskoopi roninud hiirt. Emakalkunid kaitsevad raevukalt oma poegi igasuguste pesarüüstajate, nagu nirkide või rottide, eest. Reegel on: pesa läheduses tuleb rünnata kõike, mis liigub, välja arvatud siis, kui see liikuv ese kalkunipoja moodi häälitseb. On teada juhtum kalkunist, kes halastamatult tappis kõik omaenda pojad. Põhjus oli kurvakstegevalt lihtne: lind oli kurt. Teatud herilane naaseb oma uru juurde, tassides nõelamise abil paralüseeritud saaki. Ta jätab selle urusuudme juurde maha, kuni ta ise urus sees käib ja hoolega järele uurib, kas kõik on korras, enne kui ta uuesti välja ilmub, et saak sisse tirida. Kui saaki vahepeal mõne tolli võrra nihutada, toob herilane ta tagasi urusuu juurde ja kontrollib taas uru sisemust. Tema lollitamist võib lõputult jätkata. Kaevurherilane mesilasehunt jätab pärast urust väljumist kahe-kolme vaatlusringi abil meelde oma asupaiga. Kui tõsta näiteks mõned suuremad objektid (käbi, oks) meetri kaugusele, siis üritab hiljem urgu naasev herilane sukelduda maasse nende juhtmärkide abil orienteerudes. Ketikoer käitub võõraste suhtes vihaselt, sest teab, et tema taganemistee piirdub keti pikkusega. See sama loom on aga ketist vabana malbe, sest terve maailm on tema jaoks taganemisteid täis. Kui palavustaluvuse piir on lähedal, kuid vesi kaugel, võib elevant võtta oma kuni kahemeetrise londiga enda maomahla ning pritsida seda jahutuseks oma kõrvadele ja seljale. Nälkjat kattev lima on niivõrd sitke, et nälkjas võib vigastamatult üle noatera ronida. Kaelkirjak, kaamel ja kass on ainsad loomad, kes tõstavad kõndides mõlemat paremat ja mõlemat vasakut jalga korraga. Selline kõnnak tagab vaiksuse ja kiiruse. Elevandid on ainsad loomad, kes ei saa hüpata. Kui hai suu liiga kaua lahti on, võib ta lämbuda. Kuldkala mälu on 3 sekundit. Kalkunit ähvardab uppumissurm, kui ta vaatab vihmasadu pea kuklas ja nokk lahti. Kui rottidel on vaja kanamuna edasi toimetada, heidab üks neist pikali ja haarab muna käppade vahele, teine lohistab teda aga sabast. On teada juhus, kus 200 rotti moodustas tapamajas püramiidi, et üks neist saaks ronida pooleteise meetri kõrgusel rippuva lihakamaka otsa ja seda kinni hoidva nööri läbi närida.
Meie teleskoobid vaatavad
minevikku. Kujutised, mis tulevad 1000 valgusaasta kauguselt, näitavad
tähti, nagu need olid 1000 aastat tagasi, sest just nii kaua on need
valguskiired olnud teel läbi maailmaruumi. Muidugi, ajaline viivitus on
absoluutselt kõiges, mis me kogeme ja selle põhjustab asjaolu, et
valgusel kulub isegi väikeste vahemaade läbimiseks teatud aeg. Kui me
vaatame peeglisse, näeme ennast mitte sellisena, nagu me oleme praegu,
aga nagu me olime mingi lõpmata väikese sekundi murdosa aega tagasi,
sest valgus pidi liikuma peeglini, peegelduma sellelt tagasi ja jõudma
meie silmadesse. Kui me näeme linnas midagi 10 km kaugusel, siis näeme
seda kohta isegi kaugemal minevikus, ehkki jällegi mõõdetuna vaid
sekundi murdosaga, ja me ei märka kunagi seda efekti. Kuid kõik
nägemisega seonduv sisaldab mingil määral ajarännakut.
Inimene on ainus liik looduses, kes homoseksuaalsust millekski ebanormaalseks peab.
Prostitutsiooni võib kohata ka loomariigis. Ehkki mitte
sularaha ja müntide, kuid siiski teatava hüvitise eest.
Kõige tuntum näide on pingviinid: nende puhul on avastatud,
et emased paarituvad lühikese ajavahemiku järel mitme isasega
ja lasevad endale tasuda väikeste kivikestega. Neid on vaja pesa
ehitamiseks, mis hoiab esialgu mune ja hiljem noori linde ka pideva
sulailma korral kuivas. Kivikesi on aga väga raske saada ja need
tuleb äärmiselt vaevaliselt kivi kivi haaval jää
seest välja koukida. Säästmaks end sellisest
jõupingutusest, laskuvad emased suhtesse mitme noormehega ning
paterdavad armuakti järel mõne kivikese võrra
rikkamana oma kindla partneri juurde tagasi. Ka bonobod - need ahvid,
kes on inimestega seksuaalkäitumise poolest kõige
sarnasemad - tunnevad prostitutsiooni. Vabas looduses on teadlased
täheldanud, kuidas emased pakuvad oma keha mitmele isasele, kes
tasuvad selle eest toiduga. Sama on täheldatud ka loomaaias. PEALEHT | MINA | JOONISTUSED | MÕTTETERAD | ESSEED | LUULETUSED | t.A.T.u. | LOODUS SEPAD | KANDID | UUED SEPAD | KARIKATUURID | HOROSKOOP | PAROODIAD | ANEKDOODID STEREOPILDID | NES | RAAMATUD | SEKS | LINGID | KÜLALISTERAAMAT | LOGIRAAMAT |